Pärast pea terve päeva väldanud läbirääkimisi rohelistega kokkuleppe sõlminud Reformierakond ja IRL tõrjusid öösel edukalt opositsiooniparteide tehtud ning neile ebasobivad ettepanekud negatiivse lisaeelarve muutmiseks.
Rohelistega kokkuleppe teinud vähemusvalitsus tõrjus öösel edukalt opositsiooni
11. juuni 2009, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning ka osade Rahvaliidu ettepanekute vastu oli 101-liiikmelises riigikogus täies koosseisus valitsusliidu 50 saadikut ning neid toetasid reeglina mitmed roheliste fraktsiooni saadikud ning sagedasti ka parteitu Jaan Kundla.
Osa roheliste saadikuid jättis sagedasti hääletamata, mis aga oli opositsiooni eelnõudele samahästi kui vastuhääletamine, sest viis võimaluse ületada valitsusliidu 50 häält. Hääletamata jättis aeg-ajalt ka Kundla.
Sisuliselt tähendas see seda, et valitsusliit sai roheliste ja Kundla abil reeglina ühtselt hääletanud sotside, Keskerakonna ja Rahvaliidu üle puhta seljavõidu.
Postimees.ee andmetel nõustus valitsusliit eile rohelistele vastu tulema ja osaliselt tõstma keskkonnatasusid ja kütuseaktsiisi. Rohelised käisid ka nädala alguses rahanduskomisjonis välja idee keskkonnatasude järsuks kergitamiseks ning aktsiiside tõstmiseks, kuid nii esmaspäeval kui ka teisipäeval hääletati need komisjonis maha, sest teiste parteide jaoks olid need tõusud liiast.
Reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas on varem Postimees.ee`le öelnud, et roheliste plaan näeb ette näiteks põlevkivi kaevandamise tasu sellises määras, mis oleks elektri hinda kergitanud kümne protsendi võrra. Samuti soovisid rohelised Rõivase väitel ka kütuseaktsiiside tõstmist, mis oleks bensiini ja diislikütuse hinda kergitanud umbes viiendiku võrra.
Postimees.ee andmetel on rohelised oma nõudmistes järele andnud ning valitsusliiduga on jõutud kompromissile aktsiiside ja keskkonnatasude osalises tõstmises. Roheliste ettepanekud tulevad täna arutamisele ka riigikogu rahanduskomisjonis.
«Sain just homse päevakorra, milles rahanduskomisjon arutab homme ettepanekut, kus on täpselt keskkonnatasud. Võib täpselt öelda, et see on rohelistele lubatud nuts,» väitis keskerakondlane Helle Kalda öisel istungil, kus Rõivas kaitses riigikogu ees lisaeelarvet. «Palun öelge, mida siis rohelistele on lubatud? Milline roheliste positsioon tuleb tulude poolt kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid rahanduskomisjoni poolt?»
Rõivas märkis muuhulgas oma vastuses, et roheliste tehtud ettepanekud keskkonnatasudest ja aktsiisidest on tõesti rahanduskomisjoni istungil ning ta tõdes, et nende sisu erineb roheliste poolt varem soovitust.
Keskerakonna parandusettepanekuteks negatiivse lisaeelarve teisel lugemisel läinud öösel olid näiteks mitte vähendada matusetoetust, hariduskulusid ja koolitustellimust ning mitte loobuda õppelaenude osalisest kustutamisest. Katteallikana nende ettepanekute realiseerimiseks nägi partei vanemapalga ülempiiri alandamist poole väiksemaks 1. juulist ning ka astmelise tulumaksu kehtestamist (muidu 22 protsenti, alates palgast 25 000 krooni 33 protsenti).
Sotsid tahtsid näiteks ära jätta matusetoetuse vähendamise, põllumajanduse otsetoetuste kärpe ning õppelaenude ja õppetoetuste tagamisega seotud kärpe ning anda lisaraha sisejulgeolekule, kiirabile ja toimetulekutoetusteks. Allikana nägi SDE tulumaksu tõstmist 21-lt protsendilt 24-le protsendile.
Lisaeelarve teine lugemine lõppes sotside tehtud ettepanekuga eelnõu lugemine katkestada, kuid see kukkus häältega 39-51 läbi. Lisaks valitsusliidu 50 häälele oli ettepanekule vastu ka Kundla, rohelised eelnõud ei hääletanud.
Negatiivse lisaeelarve kolmas lugemine on on 17. juunil ehk järgmisel kolmapäeval. Teisipäeval tuleb aga riigikogus teisele lugemisele negatiivse lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõu, mille raames hakatakse näiteks hääletama sotside pakutud tulumaksu tõstmise, keskerakondlaste pakutud astmelise tulumaksu ja vanemahüvitise ülempiiri alandamise ning valitsusliidu soovitud käibemaksu tõstmise ja haigushüvitiste vähendamise üle.
Need muudatused on kolmandal lugemisel kolmapäeval ehk 17. juunil. Negatiivne lisaeelarve, ka äibemaksu tõstmine, haigushüvitiste vähendamine on lõviosa valitsusliidu plaanist parandada riigi eelarvepositsiooni kuue miljardi krooni võrra.
Sellesse plaani kuuluvad samuti riigikogu menetluses praegu olevad otsused loobuda töötute uutest hüvitistest ja tõsta töötuskindlustusmakset.