Danuta Hübner: ELi Läänemere piirkonna strateegia - üks nägemus, üks tulevik

, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danuta Hübner
Danuta Hübner Foto: Euroopa Komisjon

Viis aastat pärast Euroopa Liidu 2004. aasta laienemist on Läänemere piirkonna ilme märgatavalt muutunud. Nüüd jagavad Läänemere 8000 km pikkust rannajoont Venemaaga kaheksa ELi riiki - Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi.


Läänemere piirkond, mis on koduks peaaegu 100 miljonile inimesele, hõlmab nii Euroopa kõige jõukamaid kui ka kõige vaesemaid piirkondi. Arengulõhe kaotamine ja piirkonna kogu potentsiaali ärakasutamine on hädavajalikud, eriti praeguses majandusolukorras. Piirkond on vastamisi ka hulga muude pakiliste probleemidega. Samal ajal kui Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine jõuab ajalehtede esikülgedele, on suureks probleemiks ka takerdunud majandusareng, energiavõrkude omavahelise seotuse puudumine ja halb juurdepääsetavus.

Tegutseda ühiselt ja tegutseda kohe

Kui me soovime tõsiselt neid probleeme lahendada, peame tegutsema ühiselt. Varasemaid pingutusi on takistanud koordineerituse puudumine institutsioonide vahel ja prioriteetide osas. Peamiselt just selle pärast palus Euroopa Liidu nõukogu 2007. aasta detsembris Euroopa Komisjonil töötada välja kõikehõlmav, nn makropiirkondlik Läänemere piirkonna strateegia.

Tegemist ei ole mitte ainult väljakutsetele vastu astumisega. Piirkonnal on tänu oma hea haridusega tööjõule, maailmatasemel teadmistepõhisele tööstusele ja uuendusalasele oskusteabele ning suurtele ja suhteliselt rikkumata maapiirkondadele vaieldamatult tugev potentsiaal. Kuid selleks et neid eeliseid ja ELi ühisturu loodud võimalusi täielikult ära kasutada, on vaieldamatult vaja tõhusamat koostööd.

Tänaseni on tegevus olnud tegeliku ja kestva mõju omandamiseks liiga ebaühtlane. See oli üks peamisi sõnumeid, mis tuli välja komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi poolt 2008. aasta septembris ja 2009. aasta veebruaris korraldatud konsulteerimisest. See tekitas elavat huvi, muu hulgas toimus kaks suurt konverentsi, temaatilised ümarlauad ja on-line konsultatsioonid nii kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kui ka keskkonnaalaste surverühmadega. Esile kerkinud üksmeel rõhutas vajadust tõelise kooskõlastatud strateegia järele.

Kõigi osapoolte pühendumine

Strateegia kujutab endast uut koostööviisi. See võimaldab kõigil asjaomastel riikidel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, pan-Balti organisatsioonidel, finantsinstitutsioonidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel kavandada, tähtsustada ja rakendada ühistele ambitsioonidele ja eesmärkidele suunatud meetmeid.
Ka Norra ja Venemaa on siinjuures olulised partnerid. Strateegias tehakse ettepanek kasutada koostöö väliste aspektide puhul eelkõige põhjamõõtme raamistikku, mis on ELi, Venemaa, Norra ja Islandi ühine poliitika. Norra on aidanud strateegiat ette valmistada ja Venemaa on kinnitanud oma valmisolekut vahetada arvamusi koostöö küsimuses. See on hea uudis. Me loodame teha kõigi naaberriikidega strateegia välisaspektide osas koostööd.

Sõnadelt tegudele...

Inimesed tahavad näha tegusid, mitte kuulata tühja retoorikat. Tegemist on praktilise strateegiaga, mis mõjutab piirkonna igapäevast elu.

Strateegia neli nurgakivi on muuta see Euroopa osa
• keskkonnasäästlikuks (nt heitvee töötlemine),
• jõukaks (nt edendades innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes),
• juurdepääsetavaks ja atraktiivseks (nt parandades transpordiühendusi),
• ohutuks ja turvaliseks (nt parem õnnetustele reageerimine).

Strateegia sisaldab üksikasjalikku tegevuskava 15 prioriteetse valdkonnaga ja 80 juhtprojektiga. Need aitavad vähendada mere saastatust, parandada transpordisüsteeme ja energiavõrke, edendada innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ja parandada õnnetustele reageerimist nii merel kui ka maismaal.

Jõuline vastus tõsistele probleemidele

Läänemeri on oluline laevatee, mida aga liiga sageli on kasutatud prügilana. Saastetase on liiga kõrge, kalavarud kahanevad ja bioloogiline mitmekesisus on tõsises ohus. Üheks näiteks olukorra parandamiseks võetavatest meetmetest on fosfaatide kasutamise lõpetamine pesuainetes kogu Läänemere piirkonnas.

Kuigi Läänemeri on oluline transpordivärav, on takistuseks halb juurdepääs. 36 tunnine rongisõit Tallinnast Varssavisse jõudmiseks ei kutsu just reisima. Aastaks 2013 valmib «Rail Baltica» ühendus kahe linna vahel sihtkiirusega 120 km/h. Strateegia eesmärk on ka edendada investeeringuid energia infrastruktuuridesse, toetades Läänemere energiaühenduste kava ja Rootsi-Leedu-Läti kõrgepingeliine.

Puudusena on välja toodud ka vähest sisekonkurentsi. Turud on liiga sissepoole suunatud ning statistika näitab liigset sõltuvust kaubavahetusest naaberriikidega. Tulevaste ettevõtjate aitamiseks luuakse strateegiaga innovatsiooni ja teadustöö fond, mis on suunatud piirkonna tugevatele külgedele. Meretranspordi suurenemine (naftatransport Läänemerel on alates 2000. aastast rohkem kui kahekordistunud) suurendab ka õnnetuste ohtu. Tegevuskavas on selle probleemi lahendamiseks välja pakutud ühise mereseire süsteemi loomine.

Olemasolevate vahendite parim kasutamine

Kogu Läänemere piirkond saab juba praegu olulist kasu ELi rahastamisprogrammidest. Ajavahemikus 2007-2013 on rahastamise suuruseks ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika raames üle 50 miljardi euro, sealhulgas 27 miljardit eurot juurdepääsu parandamiseks, 10 miljardit eurot keskkonnale, üle 6 miljardi euro konkurentsivõimele ja peaaegu 700 miljonit eurot ohutusele ja riskiennetusele. Neid vahendeid peaks siiski paremini koordineerima, et kasutada ära kõiki võimalusi, mida piirkond pakub.

Regionaalarengu uus paradigma?

Piirkonnasisene koostöö ei ole küll uus mõiste, kuid edu külvab edu ja strateegia eesmärk on viia koostöö järgmisele tasandile. Meie ettepanekuid jälgitakse hoolikalt ka teistes Euroopa osades. Kui see lähenemisviis toimib Läänemere piirkonna puhul, siis miks mitte ka selliste piirkondade puhul nagu Alpid ja Doonau valglapiirkond?

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaalul on palju - puhas Läänemeri, jõukam piirkond ja uue koostöömudeli arendamine. Et saavutada meie ambitsiooni, milleks on tasakaalustatum majanduslik ja sotsiaalareng ja jätkusuutlikum elukeskkond tulevastele põlvkondadele, on meil vaja pikaajalist koostööd ja kõigi osapoolte pühendumist. Meie laiaulatuslik ja ühtne Läänemere piirkonna strateegia on esimene samm sellel teel. Õnnestumise korral on auhinnaks rohkem parema kvaliteediga töökohti ja püsiv majanduskasv. Ma olen kindel, et see erakordne pühendumine, mida partnerid on üles näidanud, annab ka suurepäraseid tulemusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles