Euroopa Parlamendi valimistel on paremtsentristlikud erakonnad saavutamas kindlat võitu sotsialistide üle, samas kui eurooplaste rahulolematust väljendab madal valimisaktiivsus ja äärmuslaste suurenenud toetus.
Euroopa Parlament on nihkumas paremale
7. juuni 2009, 21:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval alanud valimiste viimasel päeval käis hääletamas Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 19, teiste seas raskekaallased Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
Arvamus- ja lävepakuküsitlused ennustavad edu parem- ja vasakäärmuslastele, kes siiski ei saa analüütikute hinnangul 736-kohalise europarlamendi uues koosseisus piisavalt saadikukohti, et jõuvahekordi muuta.
Prognooside kohaselt jääb parlamendi suurimaks fraktsiooniks endiselt konservatiivne Euroopa Rahvapartei (EPP). Valitsevad paremerakonnad võidavad ilmselt nii Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias kui ka Poolas.
Euroopa Rahvapartei järel jäävad teiseks jõuks sotsialistid, kolmandaks tulevad liberaalid.
Valijate aktiivsus on alates esimestest europarlamendi valimistest 1979. aastal pidevalt langenud, seekord võidakse lüüa ka senine, 2004. aastast pärit rekord. Eelmistel europarlamendi valimistel andis oma hääle vaid 45,5 protsenti Euroopa valijatest.