Oktoobris kohalikel valimistel osaleda plaanivaid kodanikuühendusi võib tabada halb üllatus – valimisliidu kavandatud nimi kuulub teisele, kes paberitega varem kohale jõudis.
Loodava valimisliidu nime on lihtne kaaperdada
3. juuli 2013, 00:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ükski oktoobris kohalikel valimistel osaleda kavatsev uus valimisliit ei saa olla päris kindel, et mõni pahasoovlik konkurent või ka lihtsalt naljahammas avalikult väljakäidud nime endale ära ei napsa. Piisab vaid, et kaks suvalist selle linna või valla valimisõiguslikku kodanikku sama nimega valimisliidu asutamislepingu allkirjastavad ja paberi teistest kiiremini valimiskomisjoni toimetavad. Kulusid sellest neil ei teki ning ka kandidaatide nimekirja esitamine pole vajalik.
Tallinnas kohalikel valimistel osaleda plaaniva valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik üks eestvedaja Karli Lambot leiab, et kuna seadus ei taga kaitset pahatahtliku hõivamise vastu, on risk nimest ilma jääda täiesti olemas.
«Loodaksin, et sellist tahtlikku ärategemist ei tule,» ütles ta siiski. Vabariigi valimiskomisjon möönab, et selline kaaperdamisvõimalus on teoorias eksisteeriv. Samas on valimisliitude nimede kohta kehtestatud hulk reegleid, mis peaksid kaitsma erakondi ja neid valimisliite, kes on juba varem valimistel osalenud. Valimisliit ei tohi registreerimisel kasutada erakonna või teise valimisliidu nime, või eksitavalt sarnast nime. See aga käib vaid nende valimisliitude kohta, mis on juba varem loodud.
Iga valimisliidu nimes peab sisalduma sõna «valimisliit». Nimetus ei tohi olla ebaesteetiline ega eksitav, kuid võib olla võõrkeelne (seega nt «Valimisliit Список Кленского» on täiesti reeglitekohane nimi.)
Tänavustel valimistel peavad valimisliidu moodustamiseks omavahel seltsingulepingu sõlmima vähemalt kaks moodustajat, kes on hääleõiguslikud Eesti kodanikud või Euroopa Liidu kodanikud. Nende püsiv elukoht peab olema rahvastikuregistri andmete järgi selles vallas või linnas. Püsiva elukoha registreerimise viimane tähtaeg on tänavu 1. august.
Seltsing on võlaõigusseaduses (VÕS) ette nähtud kodanike ühistegevuse vorm. Seltsinguna loodud valimisliidud ei lõpe valimistega, vaid kestavad edasi. Seltsingulepingu näidis on olemas vabariigi valimiskomisjoni koduleheküljel.
Valimisliidu moodustajate seast tuleb nimetada vähemalt kaks liitu juhtima õigustatud isikut. Nemad vastutavad ühtlasi valimisliidu kohustuste täitmise eest, mis tulenevad erakonna seadusest (aruannete esitamine jt).
Valimisliidu poolt esitatud nimekirjas olevad kandidaadid seejuures ei pea olema valimisliidu (seltsingu) moodustajate hulgast. Lisaks juhtidele tuleb valimisliidul määrata volitatud esindaja või esindajad. Ka volitatud esindaja ei pea ise olema seltsinglane, kuid samas võib olla nii valimisliidu moodustaja kui ka määratud juhtide hulgast.
Volitatud esindaja ei pea ise olema samas vallas või linnas hääleõiguslik. Esindaja on inimene, kes suhtleb valimiskomisjoniga – edastab registreerimisdokumendid, võib tutvuda valijate nimekirjaga ja vajadusel esitab valimisliidu nimel kaebusi.