Mitmed seigad seavad eurokampaaniate eetilisuse kahtluse alla

FOTO: www.europarl.europa.eu

Postimees.ee valis välja kümme tänavuste europarlamendi valimistega seotud tähelepanekut, mis võivad tekitada küsimuse, kas pole mitte eksitud hea valimistava või mõne muu eetilise põhimõtte vastu.


Hea valimistava koostanud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar kommenteerib järgnevalt, kuidas on need tähelepanekud kooskõlas hea valimistavaga.

Tähelepanek 1: valimisreklaamides keskendutakse pahatihti sisepoliitikale, mitte euroliidu temaatikale.

Heas valimistavas seisab «sisulise valimiskampaania» all, et lubadused peaksid olema seotud valitava kogu otsustuspädevusega - teistsuguste lubaduste andmine on valija eksitamine. Samas kindlaid piire on muidugi raske tõmmata. IRL võib ju öelda, et «tasakaalustatud eelarve» ei ole nende europarlamendi, vaid lihtsalt erakonna reklaam, ehkki kõik saavad aru, et hetkel tehakse seda pühapäevaste valimiste pärast.

Samuti on selge, et mistahes valimised mõjutavad ka erakondade jõujooni sisepoliitikas üldiselt, ses osas pole vale, et valijad teatud mõttes ütlevadki sel nädalal, mida nad «Ansipi valitsusest arvavad». Nii et keskendumine kampaanias imidžitele või sisepoliitikale on arusaadav, aga siiski kahju, et europarlamendi teemad selle kõrval väga tahaplaanile jäid.

Üht-teist ju leiab programmidest ja valimisdebattidest, aga vähe. Võib muidugi öelda, et need küsimused ei huvitagi valijat, aga raske on ka saavutada, et hakkaksid huvitama, kui erakonnad selle nimel üldse ei pinguta.

Tähelepanek 2: mitmed erakonnad kasutavad valimisreklaamides inimesi, kes tegelikult europarlamenti ei kandideeri (nt Siim Kallas, Andrus Ansip, Mart Laar) või on teatanud, et sinna ei lähe (nt Edgar Savisaar, Urmas Paet).

Algselt soovisime heasse tavasse punkti, et kandideerivad ainult need, kes valituks osutununa on ka valmis tööle minema, kuid läbirääkimiste käigus erakondadega muutsime sõnastust, et kandidaat vähemalt teatab avalikult, kas on valmis seda tegema (seda enam, et hea tava koostamise ajaks olid nimekirjad juba enam-vähem paigas). Savisaar ja Paet selles mõttes kirjapandud hea tava vastu eksinud pole.

EMSLi poolt arvame siiski, et valija ei pea pidama registrit, kes kandideerib tõsiselt ja kes niisama.

Kallase, Ansipi ja Laari osalemine reklaamides on sarnane teema sisepoliitika küsimustega selles kampaanias. Ühest küljest arusaadav, et valimised on kogu erakonna, mitte üksnes 12 kandidaadi küsimus. Teisalt võib vähem teadlikule valijale tõesti jääda mulje, et ka need mehed kandideerivad.

Tähelepanek 3: Reformierakond kasutas oma valimisreklaamides Keskerakonna logo. Keskerakond ähvardas kohtuga, mispeale Reformierakond lubas logo eemaldada ja viitas, et Keskerakond on käitunud ise samamoodi.

Punkti «teise erakonna logo ei tohi oma reklaamis kasutada» me tõesti ei osanud heasse tavasse kirjutada. Nende reklaamide puhul on mu meelest jälle pigem teemaks keskendumine enam sisepoliitikale kui plaanitavatele tegevustele europarlamendis, samuti on siin küsimus valijate hirmutamine, näiteks klipp, kus Savisaare-matrjoška seest tuleb välja Putin.

Tähelepanek 4: Reformierakond reklaamis töömessi ja nii võis tekkida eksitav mulje, et töömess on Reformierakonnaga seotud.

Kui need partei logoga lendlehed olnuks tehtud sotsiaalministeeriumi raha eest, oleks see kindlasti olnud hea tava rikkumine (avalike vahendite kasutamine teistele kättesaamatutel tingimustel).

Reformierakond ütleb, et nad paljundasid need ise oma kontoris oma raha eest ja seda mina probleemiks ei pea - oma raha eest võib ju kes tahes keda tahes kuhu tahes osalema kutsuda. Viisakas muidugi on vaadata, et ürituse korraldajal sellega probleeme ei tekiks. Ma ei ole kuigi kindel selles, kas selle reklaami põhjal võib valijal tekkida mõttekäik: Reformierakond korraldab töömessi, järelikult hoolivad töötutest, järelikult hääletan nende poolt. Kui nii, siis jah, see oleks valija eksitamine.

Tähelepanek 5: Keskerakond pani üles hääletustelgi ja korraldas eelhääletuspunktidega samades majades valimispidusid. Hääletustelgis ja valimisjaoskondade ees liikusid Keskerakonna sümboolikat kandvad ja/või levitavad aktivistid.

Neid asju meie hea valimistavas kirjas ei olnud (e-hääletamine valimistelkides läheb küll vastuollu e-Riigi Akadeemia eestvedamisel tehtud e-hääletamise hea tavaga, millega küll taas Keskerakond ei ole ühinenud), aga viisakas inimene nii ei teeks.

Tähelepanek 6: Tallinna linnapea Edgar Savisaar osales linna rahade eest tellitud reklaamides, mis kutsusid inimesi valima. Samas on Savisaar Keskerakonna esinumber.

Hea tava ütleb, et avalikke vahendeid (v.a erakondade tegevustoetus, mille suurus sõltub kohtade arvust riigikogus) kasutatakse kampaanias vaid tingimustel, mis on võrdselt kättesaadavad kõigile kandideerijatele.

Kuigi selles reklaamis kutsub Savisaar üles vaid valimistel osalema, mitte konkreetselt kellegi poolt hääletama, on siiski kaheldav, kas sarnast võimalust pakuti linna raha eest ka teiste parteide esinumbritele.

Et linnapea oma linlasi valimistel osalema kutsub, on muidu kena, aga teades, et ta on ühtlasi ise partei esinumber, olnuks aus käitumine anda selles klipis osalemine mõnele mitteparteilisele arvamusliidrile. Praegu see kindlasti ei olnud hea tava kohane käitumine.

Tähelepanek 7: Reformierakond lubab sõpru valima viivaid erakonna liikmeid sõidutada soojale maale.

Heas valimistavas seisab, et hoidutakse valija äraostmisest. Kingituste või auhindade (eriti, kui jutt ei käi lihtsalt pastakatest, märkidest, T-särkidest või muust sellisest väheväärtuslikust) loosimine valijate vahel ei ole otseselt nende äraostmine. Aga väärikam oleks kindlasti, kui valimisotsus tehakse ikkagi ideede põhjal, mitte selle pärast, et nii on võimalik tasuta reis või muud sellist saada. Soodsad puhkusesõidud võiksid ikkagi olla argument reisibüroo, mitte partei valikul. Suutlikkus kedagi palmi alla sõidutada ei ole kuidagi seotud suutlikkusega esindada valija huve europarlamendis.

Tähelepanek 8: Reformi- ja Keskerakond lubasid valijate vahel välja loosida reisi Brüsselisse. Neid sõite ei rahasta samas erakonnad ise, vaid selle maksab kinni Euroopa Parlament.

Kui ma olen õigesti aru saanud, käib jutt külastustest, mida valituks osutunud europarlamendi liikmed kuni 100 inimesele aastas lubada saavad. Seega esiteks ei ole veel üldse kindel, et need erakonnad europarlamendi kohad saavad ehk siis jagatakse juba laskmata karu nahka. Kui nad need saavad, siis näib mulle, et tegu on sarnase valimiseduga kaasneva hüvega nagu eespool mainitud parteide tegevustoetus Eestis.

Ehk siis mu meelest see ei lahterduks avalike vahendite ebavõrdsetel tingimustel kasutamiseks. Iseküsimus on muidugi, et valija võib täie teadlikkusega eelistada neid kandidaate, kes avalike vahendite kasutamisse säästlikumalt suhtuvad.

Tähelepanek 9: üksikkandidaat Indrek Tarand keskendub oma kampaanias parteide ja suletud nimekirjade vastasusele, hiilides peamistest Euroopa Liidu küsimustest pigem kõrvale (nt jättis ta vastamata 2. juuni Postimehes ilmunud suurele favoriitide küsimustikule, kuigi oli eelnevalt lubanud seda teha).

Suletud nimekirju kasutatakse Eestis valimistel esimest korda, seega ma päriselt ei nõustuks, et see ei ole nende valimiste küsimus. Tarand rõhub sellele, et tema poolt hääletades võib avaldada protesti muudetud valimiskorrale (ja sel moel ehk mõjutada, et see otsus edaspidi uuesti ära muudetaks).

Samas on selge, et ühine vastuseis millelegi ei pruugi veel tähendada, et ollakse ühel meelel selles, mille poolt ollakse. Kui kampaania keskendub vastandumisele, võivad valijad hiljem ikkagi pettunud olla.

Nimetades ennast reklaamis inimeseks ja nimekirjade kandidaate partideks (kes klipis teineteist ja rahvast täis pasandavad), ei tegutse Tarand kooskõlas hea tava punktiga, mille kohaselt peaksid lubadused enam keskenduma plaanitud poliitikale, mitte konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

Tähelepanek 10: üksikkandidaat Juri Žuravljov reklaamis end Vene lipu taustal ning lubas pronkssõduri vanasse kohta tagasi tuua.

Pronkssõduri asukoht ilmselgelt ei ole europarlamendi otsustada ehk see on vastuolus hea tava punktiga, et valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega. Samas reklaamis on ka lubadusi, mida saab mõista kui rahvusliku vastuseisu õhutamist.

Tagasi üles