Vastavalt ettekirjutustele peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid avalikustama valimistulemused ühiselt, kuid Holland paljastas europarlamenti pääsenud erakonnad juba täna.
Valimistulemused avalikustanud Hollandit võib oodata karistus
5. juuni 2009, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandit lubati karistada juba 2004. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste järel, kui riik avalikustas valimistulemused samuti enneaegselt, kuid seejärel teema vaibus ning riiki liistule ei tõmmatud.
Hollandis toimunud valimistel saatis edu Geert Wildersi islamivastane Vabaduspartei (PVV), mis kogus esialgsetel andmetel 16,9 protsenti hääletest. Seni parlamendis esindamata vastuoluline erakond saab 736-liikmelises esinduskogus Hollandi 25 mandaadist ilmselt neli kohta, vahendas AFP.
«See on fantastiline tulemus,» ütles Wilders riigitelevisioonis. «Paljud inimesed igatsevad selgelt teistsugust Hollandit ja neil on küllalt sellest suurest Euroopast».
«See on alles algus, me kasvame ainult suuremaks. Ma loodan, et meil läheb kohalikel valimistel veelgi paremini ning et meist kujuneb Hollandi suurim erakond,» lisas 45-aastane Wilders, kes on ise lubanud europarlamenti mitte minna.
Möödunud aastal avaldas kümme aastat parlamendis olnud Wilders internetis oma lühifilmi «Fitna», milles ta samastas islamit vägivallaga ja koraani Adolf Hitleri kurikuulsa teosega Mein Kampf.
Muu hulgas on Wildersil surmaähvarduste tõttu ööpäevaringne kaitse, ta peab kodumaal rassismile ärgitamise kõnega seoses kohtu ette astuma ja talle kehtestatud sissesõidukeeld Suurbritanniasse.
PVV jäi alla vaid suurimale valitsuskoalitsiooni erakonnale kristlikutele demokraatidele (CDA) eesotsas peaminister Jan Peter Balkenendega, kelle toetus langes võrreldes eelmiste valimistega ligi viis protsenti. 20-protsendilise toetuse juures kaotab erakond kaks europarlamendi kohta ja saab senise seitsme mandaadi asemel viis saadikukohta.
Kui Balkenendelt uuriti, kas erakond oleks valmis moodustama valitsuskoalitsiooni Wildersi erakonnaga, vastas peaminister, et seda otsustatakse pärast 2011. aastal toimuvaid Hollandi parlamendivalimisi.
Suurimad kaotajad olid teised valitsuserakonnad. CDA koalitsioonipartner leiboristlik Tööpartei (PvdA) kogus 12,2 protsenti häältest. 2004. aastal toimunud valimistel pälvis erakond 23,6 protsendi valijate toetuse. Kui loetud on 92,1 protsenti häältest, saab erakond europarlamendis kolm kohta.
Väikseim koalitsioonipartner Kristlik Liit (ChristenUnie) säilitab ilmselt oma kaks kohta. Erakonda toetas valimistel 6,9 protsenti valijatest.
Opositsiooniline keskpartei D66 kogus 11,3 protsenti, keskkonnakaitsele pühendunud rohelised 8,9 protsenti ja vasakpoolne Sp 7,1 protsenti häältest.
Valimisaktiivsus on uuringuküsitluste esialgsete tulemuste kohaselt 36,5 protsenti, mis 2004. aasta valimistega võrreldes langes umbes kolm protsenti.