Ametiühingute meeleavaldust elavdasid külalisesinejad
3. juuni 2009, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane ametiühingute meeleavaldus Toompeal kulges nii rahulikult, et kui majandusminister Juhan Partsi näol poleks kõnepulti vaenlasekuju tekkinud, oleks kogu üritus vist lihtsalt laiali vajunud.
Enne Partsi suutis pisut elevust tekitada vaid Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson, kelle kõne koosnes vaid peaminister Andrus Ansipi vastastest loosungitest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts aga pani rahvamassi voogama, röökima ja vilistama. Korraldajad pidid meeleavaldusel osalejaid mitu korda manitsema, et minister oma jutu läbi häda lõpuni rääkida saaks. Millest Parts rääkis, jäigi rahvale teadmata, sest kõik olid ametis talle vastu lärmamisega. Kui Partsi esinemine välja arvata, kulgesid sõnavõtud mõõdukate kiiduavalduste saatel.
Olulisim intsident oli vaid liikumise Öine Vahtkond esindajatega, kelle plakatid ürituse korraldajatele ei meeldinud, sest need ei haakunud väidetavalt päevateemaga. Kuna vahtkondlased korrapidajate märkustest hoolimata oma transparendid üha uuesti lahti rullisid, ässitati nende kallale politseinikud, kes rahulikult kuid resoluutselt liikumise näitliku agitatsiooni hoiule võtsid.
Meestele jäeti alles vaid plakat, mis väitis, et kõiges on süüdi valitsuse ajude devalveerumine. Üks seltskonna ninameestest käis ürituse lõppedes politseinikelt oma plakateid tagasi küsimas, kuid tal paluti oodata, kuni kogu rahvas on Toompea lossi eest lahkunud.
Teine konflikt tekkis meeleavalduse korraldajate ning Isamaa ja Respublica Liidu liikme Margus Jaago vahel, kelle käes olnud plakat samuti ürituse korraldajatele ei meeldinud.
Nimelt hoidis oma sõnul MTÜ-d Eesti 100 esindanud Jaago käes plakatit kirjaga: «Ametiühingud! Ärge ajage riiki pankrotti!» Politseinikud nõudsid, et mees oma plakatiga platsilt eemale Aleksandr Nevski katedraali seina äärde koliks, mida too pärast paari mürgist repliiki ka tegi.
«Kui raha ei ole, siis ei ole seda kuskilt võtta. Me ei ela lollidemaal, et viskad kuldmündi mulda ja see hakkab kasvama,» selgitas Jaago, miks ta oma plakatiga Toompeale seisma tuli. «Ei saa süüdistada praegust valitsust selles, et töötuskindlustusmakse on ainult kaks protsenti. Selle otsuse tegid eelmised valitsused, siis kui olid head ajad. Ja kõik olid õnnelikud ja arvasid, et selline roosa mannavaht kerkib igavesti,» lisas ta.
«Hakata sellistel aegadel nagu praegu ähvardama streikide ja muude niisuguste asjadega on minu arvates moraalitu. Mulle tundub, et tänane üritus kattub väga keskerakondliku valimiskampaaniaga. Et meeleavalduse eesmärgiks on sõimata praegust valitsust, külvata paanikat, segadust ja ebakindlust. Miks teha selliseid asju keerulistel ja rasketel aegadel?» küsis ta.
Jaago monoloogi sekkus Trollipargi mees Meelis Pajune. «Seda poliitikat on ajanud Reformierakond. Nemad ütlesid, et meie majanduse kasv on kümme protsenti veel sel ajal, kui kogu ülejäänud maailm oli juba languses. Ansip väitis algul, et majanduslikku depressiooni meil ei ole ja ei tulegi. Andke andeks, kui meil on selline riigijuht, siis mida me tahame saada? Kui nii edasi läheb, siis eestlane jookseb üldse minema,» arvas Pajune.
Küsimusele, mida praeguses olukorras teha tuleks, vastasid mõlemad, et eri osapooled peaksid üheskoos maha istuma ja hakkama lahendusi otsima. Seda ütlesid nagu ühest suust ka teised Toompea lossi esisel platsil sõnavõtte kuulanud inimesed.
G4S-i turvatöötaja Hillar Amandus Lääne-Eestist ootaks võimukandjatelt eelkõige viisakat ja inimväärset suhtumist. «Mitte nii, et lihtsalt tõstetakse aktsiisi või vähendatakse emapalka või mõnda muud hüve,» ütles Amandus. «Kõik asjad tuleks töötajate ja ametiühingutega läbi rääkida, aga mitte nii, et nemad siin sätivad asju ainult sinnapoole, et tööandjatel oleks kergem inimesi lahti lasta. See ei ole aus,» arvas Amandus.
Eelar Järnits Metsatöötajate Ametiühingust lisas: «Nagu Padar ütleb, tööd on vaja teha, aga mitte muliseda.» Tööd aga ei lase Järnitsa sõnul rahulikult teha uus töölepinguseadus, mis töötaja igasugustest õigustest ilma jätab.
Töölepinguseadus oli sõna, mida kuulis kõigi meeleavaldusest osavõtjate suust. Olgu muude asjadega kuidas on, aga seda teadsid kõik: kurja juur on uus töölepinguseadus.