Reformierakondlased Jürgen Ligi ja Kristiina Ojuland kritiseerisid ägedalt üleeuroopalise sotsiaaldemokraatide partei esimehe taanlase Poul Nyrup Rasmusseni hinnangut, et Eesti valitsus pikendab majanduskriisi, kui ajab iga hinna eest eurot taga.
Reformierakondlased ründasid ägedalt Rasmusseni kriitikat
28. mai 2009, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellist mõttesähvatust on võimatu võtta tõsiselt,» märkis Ojuland. «Ka välisministri ametis olles tuli mul kokku puutuda toonaste juhtivate sotside, näiteks Saksamaa liidukantsleri Schröderi valitsusliikmete hoiakutega, et milleks Eestile NATOt üldse vaja on.»
Ojulandi väitel oli isegi Euroopa Liitu astudes tunda vasakpoolsete vastuseisu. «Selle taustal on eurole ülemineku mahategemine sotside-marksistide tüüpiline käik,» lisas ta.
Ojulandi hinnangul pole Rasmusseni seisukohavõtt isegi diskusiooniainena vastuvõetav, sest tema sõnul seab Eesti oma eesmärke ise. «Euroopa sotside vastuseisule vaatamata teeme me kõik, et Eesti oleks valmis minema üle eurole lähiaastatel,» tõdes ta.
Ligi ründas samuti Rasmusseni väidet, et euroks vajalik kokkuhoiuponnistus pikendab Eesti majanduslangust. «Eks rahandus olegi sotsidele teema vaid jagamisel,» sõnas ta. «Neilt endilt pärineb definitsioon - teie asi on teenida, meie oma kulutada.»
Ligi hinnangul pole kärpeplaanile alternatiive ning euro oleks Eestile vajalik. «Meil on eurot rohkem vaja kui suurematel ja mainekamatel majandustel - see on sügavalt usalduse, investeeringute, intressimäärade, säästude, tulevaste sissetulekute küsimus,» tõdes ta.
Samuti leidis Ligi, et praegune šanss euroe üle minna võib olla lähiaegadel unikaalne, sest inflatsioon on peatunud ajutiselt. Lisaks märkis ta, et Eesti riigi kulutused majanduskasvu ei taastaks, sest seda teeb välisnõudlus ja laenukasv, kuid eelarve kollaps laastaks.
«Mingit garantiid euro saamiseks muidugi pole, selles on Rasmussenil õigus,» sõnas Ligi. «Aga meil pole moraalset õigust jätta üritamata. Ainuüksi see pingutus teeb meid usaldusväärsemaks ning aitab lahti saada külluseaja liialdustest.»
Rasmussen hoiatas lisaks iga hinna eest eurole üleminekut jahtivat Eesti valitsust ka selle eest, kui valitsus kärbib kulutusi sotsiaalsüsteemis ja töötute koondamishüvitisi olukorras, kus aasta lõpuks võib töötute arv ulatuda 15-20 protsendile. Tema hinnangul pikendab see Eesti majanduskriisi.
«Kui valitsus vähendab sotsiaaltoetusi ja koondamishüvitisi, siis vähendab see Eesti majanduse sisenõudlust,» märkis Rasmussen. «Ükski tark valitsus Euroopas seda ei tee, sest see pikendab majanduskriisi olukorras, kus välisnõudlus niigi väheneb.»
Endise Taani peaministri hinnangul on mõistlik maksutõus majanduskriisi ajal palju arukam lahendus kui jätkuv avaliku sektori kulude kärpimine. «Maksutõusul on sisenõudlusele väiksem mõju kui sotsiaalkulude kärpimisel,» leidis ta. «Sotsiaaltoetuste ja koondamishüvitiste kärpimine tähendab erinevalt maksutõusust sisenõudluse vähendamist 100 protsendi võrra.»