Täna viimast päeva siseministri toolil istunud sotside juhi Jüri Pihli kinnitusel pole nende erakond valitsuse lagunemises süüdi. Tema arvates peaks peaminister Andrus Ansip tagasi astuma, Rahvaliidul aga soovitab ta praegust tugevat positsiooni läbirääkimistel ära kasutada.
Ma ei oska öelda. Seda tuleb küsida koalitsioonipartnerite käest. Kui süüdistatakse meid, et me ei ole kompromissialtid, siis see on vale. Nagu Ivari Padar on öelnud, me oleme teinud kärpeid rasketel aegadel üle 14 miljoni krooni eest. See on väga suur summa. /.../
Kui öeldakse, et me oleme klassivõitluse esindajad, siis see on vale. See on selline väljend, mis on ebakorrektne ja näitab, et selle väljaütlejad tegelevadki klassivõitlusega. Ühiskonnas on olemas erinevad sotsiaalsed grupid, kelle huve tuleb kaitsta, et ühiskond oleks stabiilne ja et majandusliku surutise ajal inimesed ei tunneks end hüljatutena. Need n-ö puudujäävad 2,5 miljardit oleks saanud kompromissidena kokku leppida, et oleks puudutanud kõiki sotsiaalseid gruppe, siis poleks olnud mingit küsimust.
Meid süüdistatakse, et oleme töölepinguseaduse osas jäigad. Me ei ole absoluutselt jäigad, me oleme nõus selle muutmisega. Nii tööandjate kui ka -võtjate poole pealt peaksid olema mingid kompromiss-sammud, et üks pool ei tunneks end petetuna.
Neljaprotsendist maksutõusu me ka ei nõudnud, nüüd räägib peaminister ise 4,2- protsendisest töötuskindlustusmaksest.
Me olime siin kompromissialtid, saime kokkulepped nii tööandjate- kui ka -võtjatega , et see jääks kolme protsendi piiresse. Loomulikult nii tööandjatele kui ka -võtjatele meeldiks, et see seadus rakenduks. Aga kui raha ei ole, siis ei ole võimalik seda rakendada. Ja meie arust oleks olnud õiglane, et ta ei rakenduks mõlemalt poolt. Nii lihtne see ongi.
Kui vaadata tagasi pikkadele kõnelustele, siis kas on mõni koht, kus sotsid oleksid võinud teha suurema järeleandmise?
Ei. Küsimus oli ju ainult selles töölepinguseaduses. See on ju näha, et see pole põhjus vaid ajend.
Mis on tegelik põhjus?
Ma ei tea.
Öeldakse, et igas tülis on oma süü mõlemal poolel. Milline on sotside süü valitsuse lagunemises?
Ma arvan, et meil ei ole süüd. See läks teise poole süül.
Mis oli praeguse koalitsiooni tegevuses head?
See koalitsioon suutis palju head ära teha. Rahandusminister tegi rasketes oludes head tööd, vaatamata sellele, et ta oli teatud surve all. Kui me võtame kas või selle, et täna hommikul tegime veel ühe väga raske otsuse, kus 3,4 miljardit vähendati eelarvepositsiooni. Nii et meie arvates oli see valitsus tegus, aga ju siis sai ta otsa.
Kui Ivari Padarit süüdistatakse, et minister teeb valimiskampaaniat, siis Reformierakonnas on kolm ministrit eurovalimiste nimekirjas ja teevad oma igapäevast tööd.
See ei ole valimiskampaania, kui oma igapäevast tööd tehakse hästi. Loomulikult aitab see kaasa inimese populaarsusele, aga see ei tähenda, et europarlamenti kandideerides tuleks hakata oma tööd halvasti tegema.
Kuidas kommenteerite sotside valitsusest väljaviskamise kulgu?
Imelik. Minu arusaamine euroopalikest tavadest on selline, kui valitsuskoalitsioon muutub osapooltele häirivaks, siis koalitsioon laguneb. Valitsus astub tagasi, uus valitsus koos peaministriga saab presidendilt ja riigikogult uue mandaadi. Enne seda toimuvad läbirääkimised ja kokkuleppe allakirjutamine ning elu läheb edasi.
Praegune olukord tundub naljakana, sest see ei ole valitsusremont. Valitsusremont on siis, kui mõni minister vahetatakse vastavast erakonnast välja. See on koalitsiooni lagunemine, mida ka Rahvaliit väga selgelt ütleb, et ega nemad ei tule meid asendama koalitsiooni, vaid soovivad koalitsioonilepingut.
Nad teevad väga õigesti, kui nii käituvad. See ongi euroopalik tava, üks koalitsioon lõpetab, teine alustab. Selles suhtes ma ei saa peaministri käitumisest aru, miks ta uut mandaati ei taotle.
Kas Eesti saab järgmisel nädalal vähemusvalitsuse või liitub Rahvaliit IRLi ja Reformierakonnaga?
Vähemusvalitsused tekivad tavaliselt siis, kui keegi ära läheb. Me ei läinud kuhugi, meid visati välja natukene arusaamatuks jäänud põhjustel. Ma ei oska öelda, mida järelejäänud koalitsioon teeb.
Kui Rahvaliit otsustab siiski IRLi ja Reformierakonnaga ühineda, siis mida te soovitate neil silmas pidada?
Ma arvan, et Rahvaliidul on samad probleemid, mis meil, kusjuures nende probleemid on teatud mõttes isegi suuremad, kui me räägime eelarve ja muudest sellistest küsimustest. Kindlasti on Rahvaliidul parem olukord, sest nemad tulevad kõrvalt jõuna. Nad ei ole nende otsuste juures olnud, mida kahe aasta jooksul on tulnud teha, millest kõik ei olnud kõige paremad ja populaarsemad valikud. Ma pean silmas eelarvekärpeid.
Mis ma Rahvaliidule ütlen - nende positsioon on praegu väga tugev ja kasutage seda ära.
Kuidas kommenteerite väidet, et Ida politseiprefekti Aivar Otsalti kinnipidamine oli seotud valitsuskriisiga?
Demokraatlikus riigis ei ole võimalik, et mingeid uurimisi ja kriminaalmenetlusi võiks mõjutada poliitilise konkurendi suhtes. Uurimine ja menetlused toimuvad sõltumata sellest, milline on poliitiline olukord riigis. Igasugused vandenõuteooriad jäävad vandenõuteooriateks.
See, et Villu Reiljani kohtuotsus teisipäeval tuleb, oli kõigil osalistel mitu kuud teada. See, et prokurör tegi esmaspäeva õhtul otsuse teisipäeva hommikul alustada teatud politseinike eesotsas Otsalti suhtes järgmist menetlusetappi, oli tema otsus. Ta [prokurör - toim] on seda korduvalt väitnud, et mingit survet talle ei avaldatud. Loomulikult see seab teatud inimesi ebameeldivasse olukorda, aga see on asjade paratamatus.
Kriminaalmenetluses on juhtiv roll prokuratuuril, mis kuulub reformierakondlasest justiitsministri Rein Langi haldusalasse. Kui tema haldusalas tehti selline otsus sellisel õhtul, siis tuleks tema käest küsida, miks seda tehti.
Aga ma kordan veel kord, ükski minister ei saa, ei suuda seda mõjutada, ka praegune peaminister on seda öelnud.
Kas usute, et IRL ja Reformierakond suudavad riigi kriisist välja viia?
Tahaks loota.
Aastaid on räägitud, et Reformierakonnal on igas valitsuses olnud oma n-ö puudel. Kas pärast peaministri tänast otsust on Reformierakond puudlist ilma jäänud või on see koht jätkuvalt täidetud?
Kui räägime sotsidest, siis siin oli vahepeal selline arvamus, et rohkem tuleks teha koostööd parempoolsete parteidega. Vasakpoolsetega, eriti Keskerakonnaga vältisime koostööd, hoidusime. Ma arvan, et selles osas on muutused toimunud. Me ei välista koostööd ühegi erakonnaga.
Me tõesti ei ole see erakond, keda saab nimetada puudliks. Seda näitab ka meie väljaheitmine valitsusest.
Mida te teete pärast ministriameti mahapanekut?
Ma olen erakonna esimees ja erakonna esimehel on tööd palju. See on lõputu. Ma ei näe põhjust nukrutseda.
Keda Te oma järglasena tahate näha?
Ma ei tea täpselt, kuidas see asendamine välja näeb. Kui see on nii, et kolm ministrikohta võtavad üle Rahvaliidu poliitikud, ma ei oska öelda, eks kindlasti ole ka Rahvaliidus poliitikuid, kel on varasematel aastatel kogemusi erinevatel ministrikohtadel ja kel pole probleeme kohtus käimisega.
Kui Rahvaliit ei tule siia kedagi asendama, siis ma ei tea, kuidas need ministrikohad jagatakse, võib-olla need jaotuvad ringi. Aga kindlasti on Eesti erinevates poliitilistes jõududes inimesi, kes suudavad siseministri tööd teha.
Kui ministeerium on hästi arenenud ja efektiivne, töötab ladusalt, siis pole ministril raske siin oma tööd teha, olgugi et see on raske ministeerium.
Kuidas Te edaspidi peaministriga kohtudes käitute, kas lähete teisele poole tänavat või teretate ja räägite poliitikast?
Ma ei ole kunagi olnud selline inimene, kes läheb teisele poole tänavat, kui ma näen tuttavat inimest. Ma olen avalikus elus pikalt olnud ja tunnen kõiki poliitilisi tipptegijaid isiklikult. Eestis inimesed suhtlevad ikka omavahel, eks saab ka edaspidi suheldud. Kindlasti ma ei ole selline, kes rusikat taskus hoiab ja solvunut mängib.
Kui Andrus Ansip pärast järgmisi riigikogu valimis taas hakkab valitsust moodustama, kas läheksite sinna?
Ma ei tea, mis olukord on kahe aasta pärast. Välistada ei saa midagi. Aga ma ei usu, et Andrus Ansip jääb Eesti Vabariigis, nagu oli Nõukogude Liidu ajal Leonid Iljitš Brežnev, igavesti võimule. Tavaliselt demokraatlikes riikides see nii ei ole, kuigi see võib nii olla.