Ahto Lobjakas: Rahvakogu näitas Eesti otsedemokraatia küpsust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Lobjakas
Ahto Lobjakas Foto: Peeter Langovits

Tänane Rahvakogu näitas, et kesk- ja reformierakondliku poliitika ajastu on Eestis läbi saamas, kirjutab kolumnist ja «Harta 12» üks autoreid Ahto Lobjakas Postimehe arvamusportaalis.

Ükskõik, mis saab Rahvakogust tulnud otsustest riigikogus, on Eestis maas muljetavaldav otsedemokraatia märk. Meil on nüüd jagada väga väärtuslikku know-how'd mille vastu on maailmas garanteeritud huvi. Islandi teatepulk on auga üle võetud.

Rahvakogu – ja temani viinud protsess, mis pani lõpuks liikuma ka presidendi – on andnud uue kammertooni Eesti poliitikale. Teatud harjumused, ideed ja inimesed on «out», oma aja ära elanud. Kui mitte varem, siis hiljemalt järgmistel valmistel.

Reformi- ja Keskerakonna suuresti jagatud poliitika tegevuse mudel käib selle reaalsusega üha vähem kokku (lugedes Rait Maruste artikleid ja jälgides muid arenguid tundubki, et Reformierakond valmistub opositsiooniks – püüdes rohkem võimu anda parlamendikomisjonidele, kärpida ennetavalt uurimisasutuste tiibu ja jagada ära saadaval olevad «jõusturktuuride» juhtkohad).

Saabuva uue poliitilise reaalsuse kohta võib juba täna öelda mõndagi. Esiteks, ta on avatud mõttevahetusele. See, mida me oleme viimase aasta jooksul Eestis näinud, on muuhulgas täiesti respekteeritav poliitiline debatt. Teiseks, normiks on üha enam tõusmas läbipaistvus. Siit väljakutse riigikogu õiguskomisjonile – Rahvakogu ettepanekute arutelu peab olema avalik, kättesaadav kõnes ja pildis. Mis peaks seal valgust kartma?

Kolmandaks, poliitikud peavad ise harjuma kasinuse ja selge raamatupidamisega, mida nii hakkajalt nõutakse Lõuna-Euroopalt. Neljandaks, huvide konfliktil ja mustal rahal on Eesti poliitikas kadumas koht.

Muidugi oleks naiivne arvata, et midagi saaks muutuda tõhusa jõustuseta. Seda Rahvakogu tagada ei saa. Aga vähemalt surve muutusteks on selge ja tugev.

Lõpuks ja mitte vähetähtsalt – otsedemokraatia demonstreeris täna Eestis oma poliitilist küpsust, lükates tagasi presidendi otsevalimised. See ei olnud mingi rahvahuraal, vaid juhuvalitud esinduslik rahvakogum, mille arutelu valgustas ja suunas ligi saja juhtiva eksperdi põhjalik eeltöö. Eesti juhid, kelle öörahu on rikkunud visioonid odavate jalavarjude rütmikast liikumisest lossiväravate taga, on asjatult und kaotanud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles