Euroopa Liidu riigiabireeglid on liiga karmid – näiteks Estonian Air võib nende tõttu pankrotti minna, kuigi selle doteerimise mõju euroliidu ühisturule on olematu, leiab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-debati lõppsõnas.
Väitlusselts: riigiabita läheks Estonian Air pankrotti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname oponenti põneva ja sisuka väitluse eest! Esmalt tahame väljendada oma heameelt, et väitluse käigus jõudsime nii mõneski osas üksmeelele. Nõustume oponendiga, et konkurents peaks üldiselt toimuma vaba turu tingimustes, riik ei peaks üleval pidama teatud ettevõtteid ning riigiabi ei peaks olema piiramatu.
Samas peame vajalikuks märkida, et oponent ei valinud oma seisukoha esitamiseks väga kindlaid piire – sealjuures ei saanud kordagi selgeks, mida peab oponent silmas «karmide riigiabi reeglite all». Kaja Kallas möönis ristküsitluses ka ise, et lennundussektoris võiks paindlikkust riigiabi lubamiseks olla rohkem. Teisalt üritas oponent panna eitust olukorda, mis kaitseks piiramatu riigiabi andmist. Leiame, ei tegemist ei ole küsimusega, mida saaks vaadata nii mustvalgelt.
Teatud tingimuste kokkulangemisel peaks riigiabile kohalduvad piirangud olema praegusega võrreldes leebemad. Antud seisukoht läheb selgelt vastuollu nn karmide reeglitega, mis kohalduvad kõikidele liikmesriikidele samaväärselt ning ei võta üldiselt arvesse riikide majanduslikke või geograafilisi piiranguid.
Sealjuures leiame, et reeglid on liiga karmid näiteks osas, mis annavad komisjonile suure otsustusõiguse riigiabi andmisel ning keelavad riigil rakendada abimeetmeid enne komisjonilt loa saamist.
Estonian Air on selle hea näide. Tegemist pole ettevõttega, mis tegelikkuses ühisturu konkurentsi mõjutaks, küll aga võib riigiabiloa andmisest keeldumine tähendada rahvusliku lennufirma pankrotti.
Estonian Air pakub Eesti ühiskonnale olulist teenust ning tagab, et Tallinn säiliks lennuliikluse jaoks nii reiside algpunkti kui sihtkohana. Isegi kui Estonian Airi turuosa võtaks üle väliskapitalil põhinevad ettevõtted, ei peaks nad oma tegevuses praegusega samaväärselt meeles Eesti ühiskonna huvisid.
Tallinna lennujaam on selliste ettevõtete jaoks vaid üks paljudest asendatavatest lennujaamadest, mitte riikliku tähtsusega aken Euroopasse. Seega ei saaks Eesti olla kindel, et riigi lennuliiklust teostatakse stabiilselt ning ilma tõrgeteta. Samuti on kaheldav, et pakutaks vajalikul määral lennuühendusi Euroopaga, millele oponent ristküsitluses viitas.
Meie oponent tõstatas ka küsimuse maksumaksja võimalusest mõjutada riigiabi mõistlikku jaotamist. Maksumaksja raha jaotamine on olemuslikult riigi ülesanne ning ei tähenda iseenesest, et seda ei võiks kulutada mõne ettevõtte välja aitamisele.
Juhul, kui riik otsustab maksumaksja raha jaotada ebamõistlikult, on rahval õigus ebapädevaid otsuseid teinud esindajaid mitte tagasi valida. Nendel põhjustel ei saa me nõustuda väitega, nagu kaitseks karmid riigiabi reeglid Eestit.
Järgnevalt avaldame väitluskohtuniku hinnangu, misjärel on tänane debatt lõppenud. Käesolev debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles esimene pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast. Eesti Väitlusseltsi võistkond ei esinda online-debattides reeglina isiklikke seisukohti.