Euroopa Liidu uuest idapartnerlusprogrammist rääkides rõhutas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, et Euroopal tuleb liikuda deklaratiivselt toetuse avaldamiselt konkreetsete tegude ja kavade juurde, suurendades kindlasti ka vahendeid vajalike projektide
elluviimiseks.
Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ELi asjade komisjonide eilsel ja tänasel kohtumisel Prahas olid peatähelepanu all ühenduse tegevus majanduskriisi leevendamisel, inimõiguste kaitsel ning idapartnerluse ellurakendamisel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Mõned päevad tagas ametlikult eluõiguse saanud idapartnerlusest rääkides kinnitas riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, et Eestile on äärmiselt oluline Euroopa Liidu pühendunud tegevus kõigi oma naabrite suunal, sealhulgas ka demokraatia ja õigusriikluse edendamisel idanaabruses.
Temaga nõustus ka Tšehhi välisminister Jan Kohout, kelle meelest on hetkel idapartnerlusele eraldatud 600 miljonit eurot liiga väike summa.
Mihkelson rõhutas, et idapartnerluse õnnestumine on korraga nii sihtriikide (Ukraina, Valgevene, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan) kui ka Euroopa stabiilsema tuleviku huvides.
Sellest võidavad kindlasti ka Venemaa ja Türgi, sest tugevad õigusriigid ei saa olla mingil viisil oma naabritele ohuks.
Lisaks Marko Mihkelsonile kuuluvad riigikogu ELi asjade komisjoni delegatsiooni komisjoni aseesimees Ester Tuiksoo ning liikmed Raivo Järvi ja Rein Ratas.