Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastab Rahvaliidu esinumber.
Rahvaliit: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?
12. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat:
Tegemist on eelkõige kommunikatsiooniprobleemiga, millega tuleks tegeleda enne referendumit. Vaadates asjade kulgu, siis Iirimaa liitus Euroopa Ühendusega 1973. aastal konservatiivse, vaese, maaelukeskse riigina. 1990ndate alguses oli Iirimaa kohanenud Euroopa Ühenduse reeglitega ning jõudnud majanduslikult teistele liikmesriikidele järele, see aga põhjustas segaduse Iirimaa rollist Ühenduses. 2001. aastal seisid Iirimaa ja Euroopa Komisjon silmitsi eriarvamustega Iirimaa eelarvepoliitika osas ning iirlased hääletasid referendumil Nice'i lepingu ratifitseerimise vastu. Niisiis on Iirimaa euroskeptiline avalikkus näidanud ELi meelsele valitsusele koha kätte ka varem. Seeläbi sai ka Iirimaa poliitilise eliidi jaoks selgeks, et avalikkuse toetus ELile ei ole iseenesestmõistetav, vaid nõuab tõsist kommunikatsioonitööd. Täna ei iseloomusta Iirimaa kodanike suhtumist ELi enam nn toetav hoolimatus, vaid Iirimaast on saanud väike, kuid keeruline ELi liikmesriik.
Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks Iirimaal on eelkõige tähtis ELi-teemaline diskussioon ja tõhus teavitustöö rohujuuretasandil. Sellest kogemusest võiksime ka meie õppida. ELi temaatika ei tohi väikestes riikides olla kitsa poliitilise eliidi eraasi, vaid otsustusprotsessidesse tuleb senisest enam kaasata kodanikuühendusi ja neid siseriiklikke huvigruppe, keda otsuste tegemine puudutab.
Tänasel päeval on vajalik, et Euroopa Komisjon ja Iiri valitsus teeksid tõhusat koostööd järgmise referendumi ettevalmistamisel. Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu 91 poolthäälega 11. juunil 2008, samas ei toimunud ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut muutva õigusakti üle pea mingisugust avalikku arutelu. Kui me ei suuda edaspidi Eestis euroliidu temaatikat avalikkuses senisest enam arutada, võib meid ühel päeval tabada iirlaste saatus, kus ignorantsest, kuid toetavast väikeriigist saab Euroopa integratsiooniprotsessis veelgi vähem otsuseid mõjutada suutev pidur.