Kadri Simson: Männik on oma erakonnaplaani põhjalikult läbi mõelnud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson
Kadri Simson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Jaan Männik on uue erakonna loomise idee enne selle väljakäimist põhjalikult läbi mõelnud ja hästi ajastanud, leiab Keskerakonna aseesimees Kadri Simson Postimehe arvamusportaalis.

Mulle tundub, et Jaan Männik on uue parempoolse erakonna loomise põhjalikult läbi mõelnud. Sellele viitab juba ajastus. Lubadus asuda uut erakonda looma sügisel peale kohalikke valimisi on kaalutletud. Kuna kohalik võim puutub otseselt kokku inimeste igapäevavajaduste ja muredega, siis ei  ole parempoolsusel, mis räägib efektiivistamisest ja õhukesest riigist, neil valimistel suurt kandepinda. Ka on kohalikud valimised erakondade organisatsioonile väga nõudlikud, alla saja nimekirjaga erakond tõsiseltvõetav ei ole.

Samas järgmisel aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised annavad hea võimaluse debattidel maailmavaatelisteks vaidlusteks ja vajavad vaid 12 tugevat kandidaati. Need valimised üheksa kuud enne järgmisi parlamendivalimisi on ideaalseks eelkampaaniaks uue erakonna sisenemiseks Eesti poliitikasse.

Ootus uue jõu järele on Eesti ühiskonnas täiesti olemas. Seda aitab üleval hoida tänane olukord, kus selge rahva toetus on opositsioonil, aga parlamendis häälteenamust hoidvad paremerakonnad ei võta mitte ühtegi opositsioonist tulnud ettepanekut arutusele.

Tänaste parempoolsete erakondade toetuse languse taga on ka suutmatus majanduskriisist järeldusi teha ja pakkuda reaalseid lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele.

Ma ei saa nõustuda Jaan Männikuga, et parempoolsed erakonnad automaatselt garanteerivad majanduskasvu. Olemasolev parempoolsus viis Eesti Euroopa mastaabis erakordsesse 14-protsendilisse majanduslangusesse ja kriisist pole midagi õpitud. Ikka tehakse seda sama. Rääkides madalatest maksudest, on tegelikult viimastel aastatel Eesti maksukoormuse kasv olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus ning tarbimismaksude osatähtsus Eestis on üks EL-i suuremad. Eesti on selle poliitika tulemusel Euroopas ikka veel vaene, aga kallis riik. Väljarände pidurdamiseks ei tehta midagi, pigem õhutatakse seda tagant ülbe retoorikaga «kui ei meeldi, mine minema».

Senistel erakondadel on kõigil oma baasvalijaskond olemas ja seega uue erakonna tekkimine ei tähenda automaatselt mõne parlamendierakonna kadu. Küll võib teiste Euroopa riikide (Taani, Suurbritannia, Soome) näidete puhul ennustada, et Ansipi väljavahetamisel on Reformierakonnal ja tema väiksemal partneril IRLil suur tõenäosus saada valimiskaotuse osaliseks järgmistel valimistel. Kas parimaks alternatiiviks peavad valijad tänast opositsiooni või uut erakonda, on juba nende liidrite ja programmide veenvuse küsimus.

Postimehe arvamusportaal küsib erakondadelt, kuidas nad suhtuvad Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku mõttesse luua täiesti uus partei, mis võtaks südameasjaks eetilisuse ning taastaks usalduse rahva ja poliitikute vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles