Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kas ELi ühine eesmärk langetada aastaks 2020 oma CO2 emissiooni 20 protsenti võrreldes 1990. aastate tasemega on õige eesmärk ja mida selle edendamiseks veel teha tuleks? Vastab Libertas Eesti esinumber.
Põhimõtteliselt on õige, tähenduses, et võtan kliimasoojenemise probleemi tõsiselt. Oleme võtnud ELi kaudu endale kohustuse Kyoto protokolli suhtes. Inimkond ei ole looduse ja maapõuevarudega heaperemehelikult ümber käinud.
Ometi ei saa Liidu ühiste eesmärkide täitmine tulla Eesti huvide kahjustamise hinnaga. Eesti jääb ajutiselt sõltuvaks põlevkivienergeetikast ning põlevkivi jääb veel mõneks ajaks meie iseseisvuse tagatiseks elektritootmises.
Esineb õige tõsine oht, et vabal elektriturul jõuab Eestisse teiste riikide kaudu odavam elekter Venemaalt, mille hind ei sisalda CO2 ostu. Võimalik, et põlevkivist toodetav elekter tuleb ajutiselt ja osaliselt tuua CO2 kvoodi alt välja, kuni oleme enesele täiendavaid alternatiivallikaid loonud. Eraldi on teema, kui hästi me oleme oma CO2 kvoodi huve Brüsselis kaitsnud. Tundub praegu küll, et vähem kui optimaalselt.
Eesti energeetikapoliitika vajab uuendamist ning kähku! Pean taastuvenergiat väga oluliseks ja suhtun ettevaatusega väidetesse, et Eesti oma tuumajaam on vastus kõikidele meie muredele. Keegi peab tuumajaama pärast selle maha kandmist utliseerima. Kes maksab selle eest? Anto Raukas peab mind sellele lisaks veidi rohkem veenma nüüdisaja tuumajaamade väidetavas täielikus ohutuses.