Toompeal ringleb plaan roolijoodikute häbiposti panemiseks

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Lennart Rikk

Riigikogu õiguskomisjonis on korduvalt arutatud võimaluse üle, et politsei saaks meedias avalikustada korduvate roolijoodikute nimesid. Nii selle kava poolt kui ka vastu on mitmeid argumente.

«Anda politseile õigus avalikustada aktiivselt nende nimesid, kes on jäänud rohkem kui üks kord vahele joobes juhtimisega, kusjuures nende suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus,» selgitas Toompeal juba pikemat aega arutluse all olevat ideed õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Kas roolijoodikute nimed pannakse häbiposti kohalikus ajalehes, veebilehes või mõnes teises meediakanalis, jääks esialgse kava kohaselt politsei enda otsustada.

Kuna kohtuotsused on avalikud, siis on joobes juhtimise eest karistatute nimed ka praegu avalikud. Kuid nende teada saamiseks tuleb Vaheri sõnul täpselt teada inimese nime ja isikukoodi, mille järgi saaks seda andmebaasist kontrollida. Poliitikute plaani kohaselt võiks aga aga politsei edaspidi ise hakata aktiivselt nimesid avaldama.

Kas ja mil viisil roolijoodikute nimesid avalikustama hakatakse, pole praegu veel selge. Vaheri sõnul on olemas nii poolt- kui ka vastuarvamusi. «On neid, kes arvavad, et politseil peaks olema see võimalus, ja on neid, kes ei näe selleks mingit vajadust. Lõpliku seisukoha kujundamine alles käib,» toonitas ta.

Saadik lisas, et enne selle seadusemuudatuse tegemist soovivad poliitikud tellida analüüsi, mis selgitaks, kas nimede avalikustamine suurendab n-ö sotsiaalset kontrolli ja hoiaks juhte purjuspäi rooli istumast.

Avalik häbistamine võib kahjustada lapsi

Endise politseijuhi ja riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnul tuleb joobes juhtide nimede avalikustamist arutades silmas pidada ka seda, kuidas see mõjutab lisaks juhile endale ka tema lähedasi. «Näiteks lapsi, kes käivad koolis, kui palju nemad saavad sellise avaliku häbi osaliseks,» sõnas ta ja lisas, et mõnel puhul võiks see viia ka koolikiusamiseni.

15 minutit kuulsust

Samuti tuleks enne seadusemuudatuse jõustumist Laaneti arvates kindlasti uurida, kas see üldse mõjutaks joobes juhte. Laanet tõmbas paralleeli kriminaalkorras karistatutega, kellesse mõni aeg tagasi suhtuti negatiivselt. «Mingil meie ühiskonna arenguetapil vaadati neid kui negatiivseid persoone, täna vaadatakse läbi sõrmede ehk ühiskond tolereerib seda suhteliselt palju,» selgitas Laanet. « Ma arvan et need mõjud [nimede avalikustamine - toim] on suhteliselt väiksed,» lisas ta.

Paar nädalat tagasi riigikogus toimunud õiguskomisjoni istungil kõlas ka seisukoht, et nime avalikustamine ei pruugi mitte iga juhi jaoks olla negatiivse tähendusega, vaid mõni võtab seda kui võimalust saada kätte oma 15 minutit kuulsust. Samuti tekitas küsimusi, kus ja kuidas tuleks neid nimesid avalikustada nii, et kaaskodanikud seda ka märkaksid ning need ei jääks kusagile leheveergu teiste materjalide varju.

Mõjub vaid osadele

Ka Ken-Marti Vaher ise möönis, et nime avalikustamine mõjutab ainult osa juhte. Neid, kes on sotsiaalselt tundlikumad. «Tõenäoliselt tähendab see omakorda, et nad on keskmiselt kõrgema haridustasemega, teatud ametipositsioonil ja neile on oluline, mis nende lähedased-sõbrad neist arvavad,» selgitas ta.

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa hinnangul omaks roolijoodikute nimede avalikustamine preventiivset mõju. «Loodame, et see hoiaks ära nii mõnegi joobes sõidukijuhtimise,» lisas ta.

Ekspertide hinnangul on Eesti liikluses suurimaks probleemiks joobes juhid. Väidetavalt on iga sajas juht roolis napsisena või purjuspäi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles