Politoloogid pooldavad üldjoontes ideed, mis kohustab võimulolijaid võtma igas kuus arutlusele viis rahva algatatud ideed. TTÜ professor annaks koguni igale asumile õiguse Tallinnas linna agendat seada.
Eksperdid: mida kodanik tahab, seda linnaisad arutagu
6. veebruar 2013, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanik Laur Lõhmus käis Rahvakogus välja idee käivitada Islandi eeskujul portaal, kus tavainimesed esitavad erinevaid Eesti elu arendamise ettepanekuid, valivad ise parimad neist välja ning seejärel peab valitsus või linnavalitsus soovitu arutlusele võtma.
«Ma arvan, et see väga hea idee, eriti kui seda teha eelkõige kohalikul tasandil, sest pakun, et mida lähemal see koht on, kuhu kodanikud oma ideid arutluseks esitavad, seda konkreetsemad ja realistlikumad need on,» kommenteeris ettepanekut Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel.
Kattel soovitab minna pealinna kontekstis isegi julgemaks. «Näiteks võiks Tallinnas see olla mitte ainult linnaosade, vaid ehk isegi väiksemal tasemel (nt mitte Põhja-Tallinna, vaid Kalamaja, Pelgulinna jne tasandil), kust esitatakse kord kuus viis enim hääli saanud ideed aruteluks linnaosa valitsusele.»
Kattel märgib, et oluline on siinkohal viis, kuidas neid ideid kogutakse. «Siin ei saa kindlasti jääda ainult Facebooki vms elektroonilise kanali juurde, sest paljud kodanikud ei kasuta neid. Aga võimude lähendamisel rahvale oleks see eriti kohalikul tasandil potentsiaalselt väga tugev uuendus.»
Sidugem ideed eelarvega
Ideed kiitis just kohalike omavalitsuste kontekstis ka Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla, kes ei soovitanud siiski päris igakuist pingeridade seadmist, vaid ettepanekute koondamist linna eelarve koostamise aega.
«Kuna võib oletada, et lõviosa niimoodi tehtavatest ettepanekutest nõuab kulutuste tegemist, pole mõistlik oodata kiireid lahendusi, sest eelarved on koostatud ja kinnitatud. Küll aga võiks mõtelda süsteemile, mis koondaks olulisemad ettepanekud just uue eelarve otsustamise aega, ning siis edastatakse volikogule need arutamiseks ja otsustamiseks.»
Toomla sõnul on siinkohal vajalikud ka piirangud, et vältida olukorda, kus ettepaneku tegija võib osutuda ainuisikuliseks otsustajaks selle kõlblikkuse üle. «Seda loogikat arvestades tuleks kindlaks määrata hindajate minimaalne hulk.»
Politoloog lisas, et kui hakata seda ideed ellu viima, tuleks arutada läbi ka, millist rolli jääks selle kõrval etendama praegune rahvaalgatuse süsteem, mis lubab kohalikul tasandil ühel protsendil valijaskonnast esitada linna- või vallavalitsusele ettepanekuid. «Seda pole Eestis kuigi palju kasutatud,» tõdes ta.
Oht käivitada parteide PR-võistlus
See, kas antud ideed katsetada ka riigi tasandil, tekitas ekspertides rohkem küsimärke. Selgelt oli idee vastu Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
«Internetiportaal, kus parimad ideed välja valitakse, kujuneb suure tõenäosusega mitte kodanike, vaid aktiivsete parteiaktivistide ja erakondade noortekogude lahinguväljaks,» hoiatas ta. «Ilmselt just erakonnad hakkavad võistlema selle pärast, kelle algatus saab enim hääli ja pannakse seejärel valitsuse päevakavva.»
Saartsi väitel saavad parteid näidata nii enda ideid rahva omadena ja nii plusspunkte korjata«. Selline parteidevaheline suhtekorralduslik võistlus devalveeriks tugevalt osalusdemokraatiat. Samas ei saa parteide liikmetel keelata selles internetiportaalis üldse kaasa rääkimast, sest see oleks nende kodanikeõiguste jäme riivamine.»
Laur Lõhmuse ideed pooldas küsitletud ekspertidest enim Eesti põhiseaduse sünni juures viibinud Liia Hänni.
Ta meenutas, et Eestis avati juba 2001. aastal sarnase sisuga portaal Täna Otsustan Mina (TOM), mis on praegugi alles osalusveebi Osale.ee ühe osana ning mida mõned aktiivsed kodanikud järjekindlalt kasutavad.
«Kuid ilmselgelt on praegune riigikantselei hallatav virtuaalne «kõnekoda» rahvale võõraks jäänud. Inimesed ei tunne, et nad on sinna oodatud, enamus ei teagi, et selline koht olemas on,» tõdes Hänni. «Rahvakogus esitatud ettepanek on väga tervitatav, sest selle toel on võimalik algatada arutelu, kuidas Eesti e-riik kodanikega dialoogi pidama panna.»
Lõhmuse ideed pooldas Postimehe arvamusportaalis temaatilise artikli juurde lisatud gallupile vastanutest täna hommikuks 89 protsenti. Tegu oli ka ühe enim toetust leidnud ideega Rahvakogus.