Arto Aas: elektri hind ei peaks olema riigi rida

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Arto Aas
Riigikogu liige Arto Aas Foto: Sille Annuk / Postimees

Riik ei peaks vabal turul kujunevat elektri hinda puutuma muus kui taastuvenergiatasude osas, mis tuleb hoida kontrolli all, leiab reformierakondlasest riigikogu liige Arto Aas Postimehe arvamusportaalis.

Kuidas olete rahul sellega, mil moel edeneb Eestis üleminek avatud elektriturule? Mida oleks riik saanud paremini ära teha?

Üleminek avatud elektriturule on viimaste aastate üks suuremaid majandusreforme Eestis. Iga suurem reform on algul vaevaline, aga monopoolse elektrituru kadumise positiivsed küljed avalduvad juba lähiajal.

Riigi ja turuosaliste selgitustöö turu avanemise eel saanuks kindlasti olla parem. Samas on näha, et mida lähemale turu avamisele, seda aktiivsem on kommunikatsioon ja inimeste teadlikkus kasvab hüppeliselt.

Olgu üle korratud, et elektri suurtarbijatest ettevõtjad osalevad avatud turul juba paar aastat. See aitab tagada sujuvama ülemineku täielikult avatud turule ja maandab reformiga kaasnevaid riske.

Elektrituru avanemine tähendab tavainimestele hinnatõusu ja seda olukorras, kus enamiku inimeste palgad pole aastaid tõusnud. Kas riik peaks leevendama kuidagi hinnatõusu mõju? Kuidas?

Elektrituru avanemine lepiti kokku ligi 10 aastat tagasi Euroopa Liiduga ühinedes. Elektri hind kujuneb sarnaselt kütuste või toiduainetega turupõhiselt ja vabas konkurentsis erinevate turuosaliste võitluses klientide pärast.

Riigi võimalused hinda mõjutada on väga piiratud ja vastuolus vaba turumajanduse põhimõtetega. Samas langeb järgmisel aastal elektri hinnale lisanduv taastuvenergiatasu ligi 20 protsenti, mis saavutati Narva elektrijaamades puidu ebaefektiivse põletamise lõpetamisega. Taastuvenergiatasude kontrolli all hoidmine on jätkuvalt valitsuse tööplaanis.

Kõige odavam on siiski see soojus- ja elektrienergia, mida ei tarbita. Uuringute järgi on Eesti inimesed üha teadlikumad energiasäästmisest. Valitsus on suunanud kortermajade soojustamisse palju vahendeid, ka järgmise aasta riigieelarves eraldatakse korteriühistute energiasäästu toetamiseks 10 miljonit eurot.

Andke palun lihtsale lehelugejale nõu - kuidas elektripakkujat valides käituda, et mitte lasta endal nahka üle kõrvade tõmmata?

Inimestel ei tasu ülemäära kiirustada, sest elekter on kõigile kättesaadav ka uut paketti hetkel valimata. Elektripaketi valimisel tuleks kindlasti võrrelda erinevate ettevõtjate pakkumisi ja valida enda tarbimismudelile sobivaim. Viimaste päevade sündmused ja turule tekkinud konkurents näitavad, et tarbijatele pakutakse üha soodsamaid võimalusi.

Samuti tasub arvestada, et avatud turul on elektri börsihind varasemast palju muutlikum. Jäädes sõltuvaks otseselt börsihinnast tuleb talvisel ajal arvestada keskmisest suurema arvega ja kevadel-suvel jälle väiksemate väljaminekutega.

Tarbijad ei pea enam pelgama sõlmida ka pikaajalisi lepinguid, sest lepingute ülesütlemise trahvid on seadusevastased ja neid ei pea tasuma. Tarbijatele jääb õigus elektrimüüjat vahetada iga kuu ilma leppetrahvideta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles