Kari Käsper: kus asub interneti Vabaduse väljak?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kari Käsper
Kari Käsper Foto: Erakogu

Võib-olla on hacktivism ehk see, millega tegeleb Anonymous, reaktsioon protestikoha puudumisele veebis, arutleb Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper Postimehe arvamusportaalis.

Õigus meelt avaldada on üks põhilisemaid inimõigusi. Kõige lihtsam vorm selleks on võtta kätte ja korraldada pikett mõnes sobivas ja olulises kohas, näiteks riigikogu ees või Vabaduse väljakul. Osalejad saavad temaatiliste plakatite ja kõnedega tähelepanu juhtida probleemidele ja nõuda teatud poliitilise otsuse tegemist.

Kuigi Eesti inimesed ei ole taoliste protestide korraldamisel kuigi aktiivsed, on neid siiski toimunud, ja isegi suhteliselt suure osalejate arvuga, kui meelde tuletada näiteks ACTA vastaseid massimeeleavaldusi.

Veebis ei ole meelt avaldada paraku sama lihtne. Internetis ei ole Vabaduse väljaku või riigikogu-esise platsi analoogi, seal pole tegelikult üldse avalikku ruumi.

Iga veebikülg kuulub kellelegi, seda haldab keegi, kes kontrollib ja vastutab selle sisu eest. Veebilehe külastajaid peavad aktsepteerima veebikülje kasutustingimusi ning veebilehe omanik võib kustutada sellelt sõnumeid, mida ta peab kasutustingimustega vastuolus olevaks.

Seega on massiliste protestiaktsioonide läbiviimise võimalused veebis hoopis ahtamad kui tavaelus ning selle üle tasub muret tunda.

Seega mingis mõttes võib hacktivism ehk see, millega tegeleb Anonymous, olla reaktsioon just protestikoha puudumisele veebis.

Internet on küll võimaldanud infol vabalt liikuda, on andnud võimaluse oma arvamusi ja mõtteid levitada, samuti on muutnud lihtsamaks kõiksuguste petitsioonide kogumise, aga traditsioonilist massimeeleavaldust veebis hästi korraldada ei õnnestu.

Sarnane võimalus avalikkusele veebis silma jääda ning tegevust «häirida» tundubki olevat ebaseaduslikud ähvardused ja rünnakud oluliste veebisaitide vastu.

Sellist ebaseaduslikku tegevust poliitilise meeleavaldus ei pruugi õigustada, ent peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, kas ja kuidas virtuaalmaailmas üldse meelt avaldada peaks saama.

Eesti Interneti Kogukonna kõneisik Siim Tuisk kirjutas esmaspäeval Postimehe arvamusportaalis, et Anonymouse rünnakud pole terrorism, vaid moodne meeleavaldus. Ta leidis, et kui juba alaealine Väike-Maarja poiss viitsis selle ette võtta, võib Eesti poliitiline seis olla hullem, kui me oleme seni arvanud. Lisaks viskas Tuisk õhku mõtte, et äkki peaks taolised küberrünnakud protestivormina teatud tingimustel lausa seadustama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles