Riigikogu majanduskomisjoni esimees URMAS KLAAS ütleb intervjuus Videvikule, et vanema­ealiste inimeste parem hakkamasaamine on riigi väärikuse küsimus ning et inimeste heaolu on otseselt seotud majanduse hea käekäiguga.

Majandus on praegu väga aktuaalne teema. Kas me ei kipu aga teisi eluvaldkondi ära unustama?

Kõik eluvaldkonnad on tähtsad. Majanduse hea käekäik on otseselt sõltuv inimeste heast haridusest ning palju jõuab see, kes on terve. Ometi tuleb rõhutada, et töö hea majanduskeskkonna nimel on Eesti tuleviku võtmeküsimus. Inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja selle stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimaldada palgatõusu ning riigil tagada pere­dele paremaid teenuseid, laiemat turvalisust ja pensionide suure­nemist.

Kolmandas kvartalis kasvas majandus 5 %. See on hea uudis, mida see aga tähendab inimes­tele?

Juba mõnda aega on märke sellest, et tööhõive suureneb, pal­gad hakkavad kasvama ja Eesti majandus on pöördunud tõusule. Nagu juba öeldud, saab inimeste heaolu toetuda vaid tugevale ma­jandusele.

Praegune parlamendi koosseis on muutnud pensionide indeksee­rimise süsteemi nii, et majandus­kasv tooks pensionide kasvu või­malikult väikese viiteajaga. See tähendab, et mida kiiremini Eesti majandus uuele kasvule juhitakse, seda kiiremini hakkab taas para­nema ka pensionäride elu.

Keskmine vanaduspension on viimase viie aastaga kasvanud 2300 kroonilt 4700 kroonini ja kas­vab kiiremini kui keskmine palk. Muidugi peaks pension olema kõr­gem, et väärikas eas inimesed saak­sid endale lubada paremat elu. Selle nimel Riigikogus ja valitsuses iga päev töötamegi.

Majandusdebattides on palju juttu maksudest. Mida arvate ast­melisest tulumaksust?

Ma ei pea võimalikuks astmelise tulumaksu kehtestamist. See hal­vaks Eesti majanduse ja teeks järelikult vaesemaks kõik eestimaalased, karistades eriti neid, kes soo­vivad rohkem tööd teha. Astmelist vaesust loov maksutõus peletab eemale investeeringuid ja uusi töökohti. Reformierakond seisab selle eest, et maksusüsteem soo­dustaks majanduskasvu ja töökohta­de, eriti kõrge tootlikkusega heade töökohtade loomist.

Kõige tähtsam on jätkata tööd ja reforme majanduses, energeetikas, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. See tähendab Eesti inimeste elatus­taseme tõusu ja paremat tulevikku meile kõigile.

Olete endise maavanemana hästi kursis Põlvamaa ja Kagu-Eesti ettevõtjate ja majandusega. Kuidas on majanduskriis seda piirkonda mõjutanud?

Nii, kuidas ülemaailmne majan­duskriis on mõjutanud kõiki maa­ilma riike, on see mõjutanud ka Eestit ja sealhulgas Eesti erinevaid piirkondi. Paraku on ka Põlvamaal kasvanud tööpuudus, vähenenud sissetulekud.

Mul on aga väga hea meel, et oleme Põlvamaal viimastel aastatel suutnud parandada inimeste elutingimusi.

Kui ma asusin maavanema ame­tisse, püstitasin eesmärgi, et Põlva­maal on vaja märksa enam panusta­da teedeehitusse, just kruusateede asfalteerimisse, sest suviti tolmavad teed on nuhtluseks nii kohalikule inimesele kui ka turistile. Kahe viimase aastaga on Põlvamaal viidud tolmuvaba kõvakatte alla umbes 60 kilomeetrit kruusateid Põlva ja Räpina ümbruses, rajatud kergliiklustee Räpinat läbivale maanteele, renoveeritud Põlvat läbiv riigitee Mooste suunas.

Otse loomulikult on tööd veel kuhjaga. Head teed on üheks elu arengu eeltingimuseks.

Põlvamaa tunnuslause on “Rohelisem elu”. Selle etiketiga kaupu märkab suuremates lin­nades, rääkimata Põlvamaa kauplustest.

Algatasin mõne aasta eest “Eelista põlvamaist” konkursi. Meie maakonnas on väga tugev põl­lumajandus ja toiduainetööstus. Meil toodetakse kõike peale alko­holi. Paljusid kaupu tehakse taludes ja väga puhtast põlvamaisest toor­ainest.

On väga kena, et meie ettevõtjad on ühinenud rohelise tootemärgise alla, mis aitab neil oma kaupa müüa näiteks Tartu Kaubamaja toiduosakonnas. Nad on seal esin­datud üheskoos, eraldi poleks nad kindlasti müümiseni jõudnud.

Põlva Edu-keskuses on eraldi letid, kus müüakse Põlvamaa kaupa. Väga nutikad on näiteks meie Kõlleste kommimeistrid, kes teevad maiustusi käsitsi. Kommide täidiseks on muuhulgas taruvaik ja mesi. Need on tervisetooted ja selliste toodete päralt on tulevik.

Või võtame meie Värska vee, mis on ju ainulaadne mineraalvesi terves Eestis. Hiljuti jõudsid toot­jad taas ka Vene turule.

Hästi läheb Euroopa vanimal järjekindlalt tegutsenud tööstus­ettevõttel, Räpina paberivabrikul. Omal ajal surmasuust päästetud vabrik annab tööd mitmekümnele inimesele ning müüb oma tooteid edukalt ka välisturgudel.

Räägime Eesti ja Venemaa majandussuhetest. Eesti kaup on Venemaal taas kõrges hinnas?

Venemaast on saanud Eestile tähtsuselt teine ekspordiriik. 25 % Vene turule minevast kaubast on põllumajandussaadused ja toidu­ained. Väga kõrges hinnas on meie liha- ja piimatooted. See, et Venemaal on nii suur nõudlus meie piimatoodete järele, tõstab piima ja piimatoodete hinda ka Eesti turul. Samas aga on see põllumeeste ja toiduainetööstuse teenistus.

Praegu ei tee Venemaa takistusi Eesti kaubale, sest tahetakse saada maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks.

Eesti väliskaubandus on aga seda tugevam, mida rohkematesse riikidesse ja turgudele me oma kaupa müüme.

Millised on meie majanduse tulevikuväljavaated?

Oleme kriisi põhjas ära käinud ja rühime kindlalt ülespoole. Kol­manda kvartali majanduskasv oli 5 %. Kriis aga möödas ei ole. Krii­sile reageerimise poliitika on Eestis olnud õige ja meie eeskuju järgivad praegu paljud riigid.

Eesti majanduskasvu taga on kasvav eksport. Meie peamistes ekspordiriikides hakkab majanduskriis leevenema ning nõudlus ka meil toodetu järele kasvab. See on hea uudis, nagu ka see, et ettevõtted on teinud või teevad vajalikke reforme ja tulevad uutes tingimustes toime.

Päris kenasti on kasvanud inves­teeringud Eestisse, mille eelduseks on olnud Eesti ühinemine eurotsooniga. Peame oma eelarvepo­liitikat hoidma jätkuvalt rangena ning talupojamõistuse kohasena.

Tõsine probleem on tööpuudus. Siin tuleb tähele panna, et 30 % töötutel ei ole mingit eriala, on vaid kas põhi- või üldkeskharidus. Panen neile südamele, et nad jätkaksid oma haridusteed ning omandaksid eriala.

Milline on teie jõulu- ja uusaastasoov?

Tänan kõiki inimesi, kes majan­duskriisi tingimustes on olnud kan­natlikud ja arusaajad ning mõist­nud, et Eesti valitsuse sammud kriisi ohjamiseks on olnud vajalikud.

Pühadeks aga soovin, et kõik pered leiaksid aega kokku tulla ja koos olla. Ühtehoidmises on suur jõud. Seda soovin ka kogu ühiskonnale.

Intervjueeris JANIS KUKK

Ilmunud ajalehes Videvik, 23.12.2010