Aleksei Lotman: ma ei ole viimsepäeva roheline

Mikk Salu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksei Lotman.
Aleksei Lotman. Foto: Toomas Huik

Roheliste erakonna esinumber ja eestkõneleja Aleksei Lotman märgib, et erakonna eesmärk on saada riigikogus 12 kohta. Valitsust aga nende kohtadega ei tee.


Aleksei Lotman andis Postimehele intervjuu peaministrikandidaadina. Eile õhtul tuli aga teade, et erakond näeks Lotmani pigem põllumajandusministrina. Ametlikku peaministrikandidaati pole rohelised siiani kinnitanud.

Proovisin nädal aega roheliste käest teada saada, kes võiks teie erakonnas peaministrikandidaadi rollis esineda, väga raske oli konkreetset vastust saada…

See on võrgustikupõhise juhtimise üks nõrkus, et see on aeg-ajalt ebakonkreetne. Samas pole küsimus peaministrikandidaadist meie jaoks ka eriti oluline, sest olgem realistid – ohtu, et roheline võiks saada peaministriks, pole.

Pakkusite mulle esmalt peaministrikandidaadina välja Indrek Tarandi ja teisel kohal iseenda. Kes siis on teie peaministrikandidaat?

Peaministrikandidaat on siinkohal jutumärkides, sest nagu öeldud, me oleme realistid. Aga jah, oleme sellel teemal Indrekuga rääkinud.

Rohelised on toredad inimesed, kuid riigi juhtimine on tõsine asi. Kas rohelised saaksid riigi juhtimisega hakkama?

Mitte halvemini kui praegu on Eestis hakkama saadud.

See on üsna julgelt öeldud.

Jah, on küll julge, aga ma arvan nii, hinnates Indreku pädevust. Tal on küll lühiajaline, kuid üsna äkiline poliitiku kogemus. Teiseks on tal väga pikk riigiteenistuja kogemus välisministeeriumi kantslerina. Pluss üsna mitmekesine elukogemus. Ja üsna lai silmaring. Seda viimast julgen ka enda puhul oletada. Ja temal (Indrekul) on ka nooremast east tulenev kiirem reageerimisvõime.

Ja saaksin ka mina selle tööga hakkama. Aga veel kord, see jutt on jutumärkides. Oleme seadnud eesmärgiks saada riigikokku 12 kohta, juba see nõuab tõsist pingutust. Aga 12 kohaga ei tehta Eesti Vabariigis peaministrit.

Mind ennast häirib roheliste puhul soolotsemine. Mitmed rohelised pakuvad lambist asju, mis neile endale lahedad tunduvad, aga mis pole üldse läbi mõeldud.

Ma arvan, et minul seda omadust pole. Pigem loen oma tugevuseks, et kui mingi seisukohaga välja tulen, siis on see läbi kaalutud ja arutatud ka teistega. Mõne teise meie võimaliku kandidaadi puhul see probleem aga oleks.

Miks rohelised pole jäänud ühe ideoloogia erakonnaks, nišiparteiks, survegrupiks? Kui loen teie programmi, siis näen püüdu olla n-ö suur erakond, kes tahab katta kõik teemad välispoliitikast kuni majanduseni. Samas ma ei usu, et teil on jõudu olla n-ö suur erakond, kes on igas asjas kompetentne.

Roheline ideoloogia pole mingi nišiideoloogia. Praegu on etteheide, et miks me ei jäänud selle juurde, kuid meile on ette heidetud ka täpselt vastupidist, et me ei tohiks olla nišierakond. Roheline ideoloogia ei ole kitsalt looduskaitsega seotud. Roheline ideoloogia on kõige laiemalt seotud sellega, et ilma keskkonda hoidmata inimkond ei püsi, vaid hävib. Meie ei taha inimkonna hävingut.

Ma lugesin ühe teie erakonna juhtliikme Valdur Lahtvee kirjutist kodanikupalgast, intellektuaalselt huvitav idee, aga nii naiivselt esitatud, ilma igasuguse enesekriitikata…

No jah. See on võib-olla natuke isiklikum arvamus kui erakonna esimese eestkõneleja arvamus, kuid samas see seostub ka sellega, et peaministrikandidaat olen jutumärkides. Meie  suured poliitilised ideed, detailides, nagu meie neid pakume, niikuinii ei realiseeru. Ma tunnistan seda.

Mis aga on kodanikupalga juures oluline, see on üldine põhimõte, et eesmärgiks on tagada kõigile minimaalne elatusstandard minimaalse bürokraatiaga.

Te ütlesite eespool karmid sõnad, et inimkond võib hukkuda. Kas keskkonna olukord läheb tõesti kogu aeg halvemaks?

See on nii ja naa. Keskkonnakaitse ei ole ainult üks suur häda. Seal on ka päris palju edulugusid. Võtame näitena osoonikihi hävinemise. Kui poleks hakatud tegutsema ja kui see tegutsemine poleks olnud edukas, siis oleks juba praegu miljonites rohkem nahavähkide juhtusid ja pikemas perspektiivis tähendaks see ka inimkonna väljasuremist. Natuke liiga hilja, aga siiski mitte väga palju liiga hilja, suutis inimkond midagi ära teha. Taastumiseni läheb veel väga palju aega, aga osoonikihi hõrenemine on peatunud. Ei lähe enam hullemaks.

Mäletan, et kakskümmend ­aastat tagasi lugesin, kuidas Amazonase vihmametsad pidi kohe-kohe ära kaduma, viie aasta pärast pidi neid poole vähem olema ja kümne aasta pärast täitsa kadunud. Nüüd on möödunud kakskümmend aastat ja tundub, et seegi teema on vaibunud?

Ei ole veel vaibunud. Metsade vähenemine jätkub, kuigi tempo on tõesti oluliselt aeglustunud.

Käisin ise abikaasaga Ecuadoris ja pilt, mida nägime, oli kirju. Oli kohti, kus mets oli tõesti maha võetud ja kõik. Aga nägime ka selliseid kohti, kus oli suhteliselt tihe inimasustus ja samas sellised mõnesaja hektari suurused vihmametsajupid püsti. Sellistes juppides ehk umbes pooled vihmametsa asukatest enam elada ei saa, aga pooled siiski veel saavad …

Pilt ei ole nii mustvalge, et inimene tungib peale ja maha jääb ainult kõrb ja häving. Kõik on palju keerulisem. Ma ei ole «viimsepäeva roheline», kelle arvates kõik on pöördumatult halb. Muidu poleks rohelise poliitika tegemisel mõtet.

Kas rohelise maailmavaate kandja peab olema taimetoitlane?

Ei ole nii, et tõsine roheline peab olema taimetoitlane. Aga taimetoitluse propageerijatel on paaris asjas õigus. Lisaks üldisele armastusele loomade vastu, mis on kahtlemata üllas tunne, on ka ratsionaalsem pool, mis kritiseerib intensiivset põllumajandust ja suurtootmist, mis on maakerale väga kurnav.  

Inimene on teie arvates segatoiduline?

Jah. Olen bioloog. Inimene on kahtlemata segatoiduline loom, aga inimene on arvuka liigina ka piisavalt heterogeenne, nii et on ka piisavalt palju inimesi, kes suudavad taimetoiduga hakkama saada, ilma tervist märkimisväärselt kahjustamata. Eriti täiskasvanuna. Need, kes kasvatavad niimoodi oma lapsi, ma arvan, riskivad laste tervisega.

Kas rohelised on kapitalismi vastu? Eestis see ehk pole nii selge, aga Lääne-Euroopas ollakse ikkagi väga antikapitalistlikud ja roheliste seas on seal hulgaliselt endisi kommuniste.

Päris üheselt ei saa nii öelda. Esiteks on ikkagi teatud vahe roheliste ja vasakroheliste vahel. Ja teiseks, ka klassikalised rohelised on eri riikides natuke eri nägu. Eesti rohelised on toetanud parempoolset vähemusvalitsust, mida on meile ka ette heidetud. Samas näiteks Soome rohelised on paremtsentristlikus valitsuses üks koalitsioonipartner.

Ikkagi, mõneski küsimuses, välis-kaitsepoliitika näiteks, tunduvad Eesti rohelised parempoolsemad kui Euroopa kolleegid.

Kui meie suhtleme Euroopa rohelistega, siis väga paljud saavad meist aru. Aga jah, kaitseküsimustes oleme teistsugusel seisukohal kui rohelised Euroopas. See on piiririigi küsimus.

Roheliste programm on pikk ja lai. Mis asju te enda spetsialiteediks peate?

Elurikkus ning põllumajanduse ja maaeluga seotud teemad.

Mida arvate teesist, mida rahvaliitlased ja endised kolhoosiesimehed siiamaani esitavad, et Mart Laar hävitas Eesti põllumajanduse?

Ei ole nõus, kuigi nagu igas loosungis, on ka selles väike tõeterakene sees. Mart oli tollal põllumajandusküsimustes ikka väga naiivne, suisa ebapädev. Kui ühelt poolt võib kritiseerida Mart Laari turufundamentalismi, siis Euroopa Liit on kaldunud teise äärmusesse ja seda tuleb ka kritiseerida. Lähtutakse õigetest põhimõtetest, aga põhimõtetele on ehitatud üle mõistuse suur bürokraatia,  kus liiguvad väga suured toetused, mis lähevad põhiliselt Põhja-Prantsusmaa suurtootjatele, tegelikult neile, kes peaksid ennast ka turumajanduses ära elatama…

Te elate endiselt Matsalus. Kas autoga sõidate?

Jah, elan, see on minu kodu. Ja sõidan küll, rohkem kui peaks.

Kas rohkem kui rohelisele poliitikule sobiks?

Pisut rohkem ehk. Kolmest vennast sõidan ainult mina autoga, kuigi olen kolmest ainukene roheline.

Terve hulk inimesi räägib, et on rohelistes pettunud. Et eraldi võttes just nagu sümpaatsed inimesed, aga samas mingid tülid, mingid jamad, võib-olla isegi korruptsioon, et rikuvad hea idee ära…

Tülitsemise fakti eitada ei saa. See on juhtunud. Ega meil neid tülisid rohkem ole kui teistel erakondadel, võib-olla pole me osanud ega ilmselt ka tahtnud neid teki all hoida.

Seni ilmunud: «Andrus Ansip: ka praegune valitsus tegi vigu», 31.01; «Jaan Toots: ma kukun alati ülespidi!», 02.02; «Mart Laar: kõik erakonnad lubavad üsna palju», 03.02; «Sven Mikser: parempoolseid huvitab ainult püramiidi tipp», 07.02

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles