Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Andres Herkeli sõnul on kahjuks on Eestis mindud poliitilise juhtimise mudelilt tihti üle sundpolitiseerimise mudelile.
Herkel: Eestis on mindud üle sundpolitiseerimise mudelile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkeli sõnul räägivad OSCE ja ENPA raportid administratiivse ressursi kuritarvitamisest valimiseelses võitluses enamasti maade puhul, kus demokraatia on ebakindel ja valimisteks saadetakse kohale arvukas välisvaatlejate rühm.
Herkel tõstis esile, et kui ministrite või riigikogu fraktsioonide juures on poliitiliste nõunike ametikohad, siis ei saa kuidagi välistada nende inimeste osalust valimiskampaanias.
«Küsimus on pigem selles, kui palju niisuguseid nõunikke on. Määratlegem piir. Taunida tuleb fiktiivsete ametikohtade loomist,» sõnas ta.
Herkeli hinnangul on Eestis kahjuks mindud poliitilise juhtimise mudelilt tihti üle sundpolitiseerimise mudelile.
Herkeli sõnul tegid Reformierakond ja Keskerakond aastaid katseid keelata kohalikud valimisliidud ja üksnes õiguskantsler Allar Jõksi sekkumine aitas need alles jätta.
«Valimisliidud jäid, aga jäi ka ülalt alla suunatud poliitsurvestamine,» sõnas Herkel. «Kuni omavalitsused on väikesed ja nõrgad, vajavad nad «poliitilist katust» mõne valitsuserakonna poolt ehkki sisulise maailmavaatega on sellisel parteistamisel harva midagi ühist.»
Herkeli väitel nähti maavanemaid meil algselt mittepoliitiliste riigiametnikena, kuid nüüdseks on need ametikohad ammu muutunud parteilise positsiooniheitluse objektiks.
«Nooremad maavanemad võib-olla usuvadki, et parteilise struktuuri ülesehitamine on nende põhiülesanne,» sõnas ta.
Herkeli sõnul peab haldusreform muude küsimuste hulgas suutma selgelt määratleda, kus on poliitilise juhtimistasandi piir.
«Praegu on ilmselgelt üle mõistlike piiride mindud. Maavanema institutsioon tuleb kas ümber kujundada või siis tagada see, et teda ei nimetata poliitiliselt,» hindas ta.
Lisaks tuleks Tallinna linnaosades tema arvates sisuline otsustusõigus anda praegu üksnes nõuandvat rolli täitvatele halduskogudele ning linnaosavanema ametikoht praegusel kujul sootuks kaotada.
«Nii volikogu kui ka halduskogude revisjonikomisjonide roll peab olema tugevam ja aktiivsem,» ütles Herkel.
Herkeli hinnangul on muudatuste tegemine võimalik, kui ajakirjandus ja piisavalt suur osa Eesti ühiskonnast probleemi olemusest aru saab.
«Oma olemuselt ei ole see mitte valimiseelse süüdistusteloopimise teema, vaid midagi, milles tuleb pärast valimisi kokku leppida,» nentis ta.