Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptali sõnul soovib erakond Eesti majandusolukorra parandamiseks kehtestada 10-protsendilise maksu kasumiekspordile.
Rahvaliit: maksustame Eestist väljaviidava kasumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on 130 000 töötut, aga 100 000 inimest töötab välismaal ja teenib välisriigile tulumaksu näol 50 miljonit eurot tulu kuus. Lisaks sellele kulutavad eestimaalased pangakaartidega raha välismaal 49,21 miljonit eurot ja välismaalased kulutavad pangakaartidega eestis 31,95 miljonit eurot kuus ehk eestimaalased ekspordivad Eestist raha, soetamaks odavamaid kaupu ja teenuseid välismaal,» pidas Rahvaliidu liige Rene Naptal Eesti majanduse probleemideks.
Selle lahenduseks pakub Rahvaliit välja viit punkti. Esiteks tuleb välismaal töötavad eestimaalased meelitada tagasi Eestisse tööle.
Teiseks - et eestlane ei kulutaks välismaal rohkem raha kui välismaalased Eestis, tuleb analüüsida, kas maksude alandamine aitaks seda lahendada. Kolmandaks tuleb eksporti suurendada ja importi vähendada, sest praegu imporditakse rohkem.
Neljandaks tõi Naptal välja plaani maksustada Eestist väljaviidav kasum 10 protsendilise maksuga. «Me leiame selle maksustamise lahenduse,» lubas Naptal ja selgitas: «Eestist väljaviidav kasum tuleb panna maksu alla, kui aga kasum reinvesteeritakse Eestisse, siis maks ei rakendu. See sunniks välismaiseid kompaniisid ja pankasid rohkem Eestisse investeerima ja mitte raha välja viima.»
Viiendaks lubab erakond arvevabrikud kinni panna.
Maksud vanale tasemele
Naptal oli seisukohal, et kõiki makse tuleb alandada 2007. aasta tasemele. Et sotsiaalmaks (sotsiaalkindlustus 20 protsenti ja ravikindlustus 13 protsenti) oli toona samal tasemel, siis seda Rahvaliit enam muutma ei läheks. Naptal selgitas ka, et inimesed vajavad pigem stabiilsust või maksu alandamist, mistõttu lubas ta tulevikus otsida lahendusi tööjõumaksude alandamiseks.
Tarbimismaksude tõstmisele tema sõnul isegi ei julgeta täna mõelda, sest see hävitaks Eesti ettevõtluse lõplikult. «Niigi kulub kõigi inimeste raha kommunaalkuludele ja vaevaliselt toidule ja lastega seotud kuludele. Tarbimismaksude osas olema kirjutanud oma programmi, et alandame käibemaksud tagasi 18 protsendi peale ning langetame elektrihinda 20 %, alandame toiduainete, lasteriiete, ravimite käibemaksu 5 protsendi peale,» sõnas Naptal.
Ka Rahvaliidu liige Meelis Niin leidis, et maksusüsteemi tasakaal nihkus paigast 2007. aasta muudatustega, sest ettevõtluse maksukoormuse tõstmine sai takistuseks kohalikule majandusarengule. «Sotsiaalvaldkonna tähtsus järgnevate sotsiaaldemokraatia tugevnemise aastatel kasvab oluliselt,» uskus ta.
Praxise analüütik Andres Võrk tuletas blogis poliitikutele meelde, et enamik Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele ning küsis, kas see peakski nii jääma.