Rõivas: leppisime kokku haldusreformi lähtekohad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad leppisid täna kokku haldusreformi lähtekohad.

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles kõneluste vaheajal ajakirjanikele, et kokkuleppe kohaselt tuleb järgmise aasta 1. juuliks välja töötada haldusreformi seadus, kus pannakse paika selged kriteeriumid, mille järgi omavalitsusi hinnata. Seaduses nähakse tema sõnul koos täiendavate soodustustega ette ka omavalitsuste vabatahtliku ühinemise periood, mis kestab järgmiste kohalike valimisteni 2017. aasta oktoobris.

Pärast seda on valitsusel võimalik uusi kriteeriume arvestades otsustada omavalitsuste liitmine. Reinsalu sõnul on reformi eesmärk, et omavalitsused oleksid suutelised kas eraldi või ühiselt pakkuma avalikke teenuseid, maapiirkondade konkurentsivõime suureneks ja omavalitsused oleksid võimelised panustama majandusarengusse.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser lisas, et millised täpselt hakkavad uued kriteeriumid olema, ei ole veel otsustatud. «See kindlasti ei saa olema lihtne töö, aga kuivõrd eesmärk haldusreform läbi viia on ambitsioonikana seatud ja peaministrikandidaat peaministriks saades on lubanud ka ise seda köit vedada, siis ma usun, et suudame ka nendes asjades töö käigus kokku leppida,» ütles ta.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas märkis, et erinevate kriteeriumide seadmisel on ka tulemus erinev ja seetõttu on reformi detailidega veel tükk tööd. Eesmärgiks on tema sõnul, et Eesti kõik omavalitsused saaksid heal tasemel teenuste osutamisega hakkama. «Omavalitsuste arv ei ole kindlasti eraldi eesmärk,» kinnitas ta.

Rõivase sõnul on ühtlasi otsustatud, et uuele portfellita ministrile reformi elluviimise ülesannet ei anta. «Pigem on see kogu valitsuse prioriteet ja kindlasti on siin ka peaministril juhtiv roll,» märkis ta ja lisas, et plaani ettevalmistamisega hakkab tegelema siseministeerium.

Kolme erakonna esindajad jõudsid täna kokkuleppele ka riigireformi lähtekohtades. IRLi esimehe sõnul soovitakse Eestis vähendada üldise valitsemise ja administreerimise mahtu ning teha seda jõuliselt.

«Meil on kaks liini: üks on bürokraatia, dereguleerimine, õiguskeskkond, et me ei koormaks oma keskkonda üle liigsete regulatsioonidega. Teine sammas on see, kuidas saavutada seda, et me rohkem suudaksime saavutada väiksema arvu inimestega,» ütles Reinsalu, kelle sõnul peakski riigireform lähtuma eesmärgist, et riigisektori ülalpidamine oleks maksumaksjale jõukohane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles