Ajakirjanik Sulev Vedler kritiseeris Euroopa Liidu presidendi ja välisministri valimise protseduuri, võrreldes seda omaaegse Nõukogude Liidu poliitbüroo juhi valimisega.
Vedler: ELi presidendi valimine meenutab poliitbüroo juhi valimist
14. november 2009, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks ta poliitbüroo juhi valimist veidi meenutab, kus 1980. aastatel pärast järjekordse juhi surma lehest lugesime, et selline mees on ka olemas,» rääkis Vedler Vikerraadio saates «Rahva teenrid».
«Kas keegi kujutaks ette, et Eestis valitakse samal kombel presidenti? Et nädal enne valimiskogu toimumist peaks meedia spekuleerima selle üle, kes üldse on kandidaadid?» küsis Vedler.
«Oleks huvitav teada, millist lobi on siis Euroopas meie kandidaadi Toomas Hendrik Ilvese heaks tehtud,» sõnas Vedler, lisades, et ilmselt polnud paari nädala eest Eestis väga palju inimesi, kes teadnuks praegu üheks põhifavoriidiks tõusnud Belgia peaministri Herman van Rompuy nime.
Ajakirjanik Külli-Riin Tigasson tõdes, et kandidaatidest pole tavapärases mõttes juttu olnud ilmselt seepärast, et Euroopas puudub ühtne avalikkus.
«Tegelikult valitakse ju inimest, kellele on kõige vähem vastuhääli,» tõdes Vedler, lisades, et väikeriigi esindajaid sellisel ametikohal on kergem mõjutada, kuna nad pole harjunud suured olema.
Tigasson pakkus, et väikeriigi esindaja suudab ehk lihtsalt parem diplomaat olla.
Ajakirjanik Lauri Hussari sõnul on praegune Euroopa Liidu presidendi valimise mehhanism ebademokraatlik ja skandaalne. «Selline töölõuna-stiil on lihtsalt imagoloogiliseltki väga halb,» rõhutas ta.