Jüri Pihl jagas tänase online-väitluse omapoolses lõppsõnas oponentidele ka kiidusõnu, leides, et praeguses sügishämaruses ja masus kulub ansipilik optimism hädasti ära.
Pihl: ansipilik optimism kulub hämaras ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõhutan lõpetuseks veel kord üle, et sotsiaalsete töökohtade loomine on ajutine ja erakorraline meede, mille järele tekib vajadus vaid kriisioludes, kui kõik muud tööturumeetmed ei suuda lahendust pakkuda.
Täna on Eestis juba 70 000 registreeritud töötut, mis on meie ühiskonna kõige põletavam probleem. Töötuksjäämise valu ja pingeid on raske mõista inimestel, keda see vahetult puudutanud pole.
Töötuse vähendamine ja leevendamine peab olema nii riigi kui omavalitsuste keskne ülesanne.
Toon näite Jõgevamaalt Saare vallast, kus mõned aastad tagasi oli 150 töötut, millega kaasnesid tõsised sotsiaalsed probleemid.
Vallavalitsus haaras ohjad enda kätte - pakkus inimestele erinevaid tööturumeetmeid, sealhulgas lõi ajutisi töökohti, millest mõnest kasvasid välja alalised töökohad.
Inimesed said taas tööle, leidsid endale uue elukvaliteedi. Samas kasvas ka valla tulubaas. Lõpuks oli vallas vaid 2-3 töötut.
Tänan väitlejaid huvitava diskussiooni eest. Vaatamata selgetele eriarvamustele tekitas minus positiivseid emotsioone oponentide ansipilik optimism. Praeguses sügiseses hämaruses ja masus kulub see hädasti ära.
Tänan ka kõiki küsijaid ja lugejaid.