Toomla: üksikkandidaadile teise mandaadi andmine viiks absurdi

Politoloog Rein Toomla teada ei rakendata kuskil maailmas korda, kus üksikkandidaat saaks mingil kujul hüvitist olukorras, kus ta kogub rohkem kui ühe mandaadi jagu hääli, ning vastava muudatuse tegemine viiks tema hinnangul absurdi.

Praegu Eestis kehtivate seaduste kohaselt käsitletakse üksikkandidaati sisuliselt samamoodi üheisikulise parteinimekirjaga. Isegi kui ta peaks koguma nii palju hääli, et saada kõik Eestile eraldatud europarlamendi kohad, saaks ta neist seaduse järgi endale ainult ühe ning ülejäänud kohad läheksid jagamisele vähem edukate kandidaatide vahel.

Nii Toomla kui vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on selline kord demokraatlik ja õiglane.

Kui näiteks tekitada kord, kus kahe või enama mandaadi jagu hääli saanud üksikkandidaat saab valimistel võimaluse ise otsustada, kellele oma teine mandaat anda, peaks Toomla sõnul muutma korda laiemalt. Siis peaks tema hinnangul hakkama ühtlasi arvestama erakondade mitte täis tulnud kvoote.

See tähendab, et kui erakond saab valimistel 3,7 kvoodi jagu kohti, peaks ta saama valida, kellele oma ülejääk ehk 0,7 kvooti anda. See kasvaks omakorda kiiresti poliitiliseks ja üsna räpaseks äriks, mida võiks võrrelda riikidevahelise saastetasude kvootide müügiga.

Teise aspektina tuleb Toomla sõnul arvestada, et üksikkandidaatidele nii suurt võimu andes võivad nad hakata jagama mandaate inimestele, keda tema valijad sooviksid europarlamenti võib-olla veel vähem kui praeguse süsteemi puhul.

Kuna teema tõusetus analüüsist, kus üksikkandidaat Indrek Tarand võib koguda pühapäevastel europarlamendi valimistel kahe mandaadi jagu hääli, tõi Toomla näite, et taoline vastuvõetamatu olukord juhtuks, kui näiteks Tarand otsustaks anda oma teise mandaadi Dimitri Klenskile või mõnele teisele kandidaadile, kellele küsitlused lubavad praegu alla 1-protsendilist toetust.

Valimiskomisjoni juht Heiki Sibul meenutas, et üksikkandidaadid kandideerivad valimistel iseseisvalt. «Üheski riigis ei saa kandidaadid ise valida, kellele oma hääli üle kanda. See oleks vastuolus otseste valimiste põhimõttega. Hääle kandidaadi ja/või erakonna kasuks annab valija, kandidaat ei saa hakata otsustama, kellele see läheb.»

Sibul rääkis, et kõige sarnasem alternatiiv olukorrale, kus saaks tagada, et Tarandi võimalik suuredu valimissüsteemi eripärade tõttu näiteks Keskerakonda soosima ei hakkaks, on üksiku ülekantava hääle mudel, kus valija saab kirjutada sedelile ka oma teise ja - olenevalt olukorrast - järgmised eelistused.

Euroopa Parlamendi valimistel kasutatakse seda Iirimaal.

Tänane Postimees.ee kirjutab, et üksikkandidaat Indrek Tarandi suuredu eurovalimistel võib tekitada olukorra, kus temale antavad lisahääled võivad tuua lisakohti erakondadele, mida Tarandi valijad ei eelistaks.