Dimitri Klenski- nr. 117

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

DIMITRI KLENSKI - Nr. 117

Erakond: ei ole
Sünniaeg: 02.12.1945
Sünnikoht: Tallinn
Töökoht:
Amet:
Haridus, õppeasutus, eriala:
Teaduslik kraad:

Europarlamendi 2009 sõltumatu saadikukandidaadi Dimitri Klenski valimisplatvorm.

Eesti pikaajaline etnokraatlik juhtimine on toonud endaga kaasa ühiskonna tohutu lõhenemise rikasteks ja vaesteks, majandusarengu tempo järsu languse, rahvustevaheliste probleemide teravnemise, hoogsalt kasvava tööpuuduse, noorte lahkumise kodumaalt, ametnike ning poliitikute korruptsiooni ja muud ärevaks tegevad negatiivsed nähud.

Täna oleme me jõudnud faktilise arusaamiseni, et me elame ebavõrdses ja kreenis oleva sotsiaal-majandusliku struktuuriga ühiskonnas, mille reeglistik ei küündi Euroopa Ühenduse normide ja vaimuni.

Kõik need meie ühiskonna negatiivsed nähud puudutavad eriti teravalt vene ja venekeelset elanikkonda. Globaalne majanduskriis üksnes suurendab meie riske saada kehval järjel oleva riigi pantvangideks, kus hoolega varjatakse valitsuse võimetust riigi ees seisvate probleemidega toime tulla. Negatiivsete probleemide kuhjumine niivõrd väärastunud sotsiaalses organismis kujutab endast aga tohutu suurt ohtu ja võib tuua endaga kaasa ettenägematuid tagajärgi.

Halval järjel olevat majanduslikku olukorda võivad pehmendada soodsad kaubandus-majanduslikud suhted Venemaaga, kuid Eesti ametlikud võimuorganid on valinud sellel suunal otsese konfrontatsioonipoliitika oma võimsa geopoliilise naabriga. Eesti valitsevad ringkonnad üritavad takistada iseenda kahjuks Euroopa Liidu ja Venemaa lähenemist. Tuleb konstateerida, et Eesti on lakanud olema sild Ida ja Lääne vahel. Riigi välispoliitika ebaprofessionaalsus kujutab endast siseprobleemide lahendamise võimetuse pahupoolt. Eesti ametlikud esindajad üritavad aga samal ajal luua Euroopa Liidus õndsat kuvandit Eestist kui demokraatlikust ja tõsiste siseprobleemideta riigist.

Kui väljakujunenud negatiivset olukorda ei üritata otsustavalt muuta, hakkavad negatiivsed nähtused pidevalt kuhjuma ja majanduskriis toob endaga kaasa sotsiaal-poliitilise kriisi, mis ei jäta puudutamata ühtki Eesti elanikku. Lahendamist vajab võtmeprobleem: on vaja muuta meie ühiskonna moonutatud struktuur, muuta meie ühiskond harmooniliseks ning vastupidavaks selleks, et ta oleks võimeline vastu seisma tõsistele ja ohtlikele mõjudele.

Eestis elavad venelased moodustavad Euroopa suurearvulise regionaalse vähemuse, mille probleemid on kooskõlas kümnete samasuguste Euroopa vähemustega, kuid kes omavad seniajani Euroopa Parlamendis küllaltki väiksearvulist esindust. Seepärast on praegusel ajal nõutavad mitte poliitiliste jõudude kahtlused, kui kaugele võib standardiseerimisega minna, vaid täisväärtuslik Euroopa standardisatsioon.

Meile, Eesti ja Euroopa Liidu elanike jaoks on vaja ainsagi reservatsiooni ja erandita sisse viia ning täita:

* Euroopa elustandarid: õigus turvalisusele, tööhõivele, väärilisele töötasule ja sotsiaalkindlustusele, adekvaatsele pensionilisele kindlustusele, tervele elukeskkonnale ja toodete ökoloogilisele puhtusele;
* Euroopa inimõigustealased standarid: sõnavabadusele, võrdsed õigused arengule ja eneseteostusele, õigus kasutada asjajamises regionaalseid keeli;
* Euroopa tervishoiualased standarid: õigus meditsiiniste teenuste adevaatsele tasemele ja ravimite kättesaadavusele;
* Euroopa haridusstandardid: võimaldada Eesti mitmetuhandelisel vene elanikkonnal saada põhi-, kesk- ja kõrgharidus ning ümberõpe oma emakeeles riigi kulul;
* Euroopa kultuuristandarid, mis puudutavad rahvapärandite, rahvuskultuuride ja rahvusliku identiteedi säilumist;
* Euroopa regionaalpolitika standardid, mis puudutavad regioonide ja kohalike alamkultuuride kaitset.

Euroopa standardite igakülgne ellurakendamine, kõigi euroopalike normide ja eriti rahvusvähemusi puudutavate normide seadusandlik aktsepteerimine, mis puudutavad rahvusvähemuste haridust ja kultuuri, takistab võimude omavoli ning libisemist politseiriigi suunas, toob endaga kaasa reaalse võrdõiguslikkuse demokraatlikus ühiskonnas.

Nende standardite igakülgne ellurakendamine on otseselt seotud rahvusvähemuste õigusi tagavate rahvusvaheliste dokumentide ja soovitustega, milliseid rakendatakse Eestis kas piiratud ulatuses või ei rakendata üldse. Sellise poliitika tulemusena lükatakse vene ja venekeelse elanikkonda puudutavate probleemide lahendamine kas edasi või vaikitakse hoopis maha. Euroopa Parlamendi vene saadiku põhiliseks funktsiooniks kujuneb selliste seadusnadlike normide vastuvõtmine kogu nende täiuses ja seaduste ning direktiivide mittetäitmise avalik arutelu kuni taotluste esitamine Euroopa Kohtule neid seadusi või direktiive mittetäitnud riigi vastutuselevõtmiseks.

Rahvusvaheliste suhete sfääris on hädavajalik Eesti ja Venemaa vaheliste riikidevaheliste suhete normaliseerimine, mis nõuab Eestilt uutmoodi ja professionaalset asjade korraldust. Pinge alandamine Eesti ja Venmaa vahelistes suhetes mõjutab positiivselt mitte üksnes Eesti majandust, vaid parandab ka Eesti reputatsiooni Euroopa Liidu silmis, kergendades sellega Euroopa Liidu ning Venemaa vahelist koostööd.

Ülalnimetatud küsimuste väljatoomine Euroopa tasandile, aktiivne töö Euroopa institutsioonides ja Eesti elanikkonna teavitamine tema õigustest ning võimalustest kujutab endast efektiivset moodust paljude probleemide lahendamiseks ja tõhusat kontrolli Eesti valitsuse tegevuse üle.

Ma leian, et „vene küsimust" on võimalik lahendada ainult sel moel, kui teda pidevalt tõstatada mitmesugustes vormides Euroopa Liidu ametlikes võimuorganites ja toetudes seejuures Eesti ühiskonna vene kogukonnale. Sellele aitab kaasa ka Euroopas elava Vene kogukonna „hoonestamine".

Selline missioon on jõukohane ainult rahva usaldust omavale saadikule ja see saabki minu Europarlamendis tegutsemise sisuks ning mõtteks.

Läbinud pika teekonna alates kaotuse ja probleemide tunnetamisest kuni meie väärikuse ja püha mälestuse avaliku kaitsmiseni, veenan ma oma valijaid, et ma ei kaldu kõrvale meie huvide kaitsmisest ning ei tagane oma valimiseelsetest lubadustest.

Euroopa Parlamendi ühtse ja sõltumatu saadikukandidaadi
Dimitri Klenski valimisplatvormi sätete realiseerimise programm

Õiguslik ja kodakondsust puudutav sfäär
1. Europarlamendi valimistes osalemise võimaldamine kõigile neile Euroopa Liidu kodakondsust mitteomavatele Eesti alalistele elanikele, kes elasid Eestis seisuga 20. august 1991.a. või nende isikute järeltulijatele. Nimetatud isikute esindatuse tagamine Europarlamendis (nõuandva häälega).
2. Tagada niinimetatud „välismaalastele" („halli" passi omanikele) ja alaliselt Eestis elavatele Vene Föderatsiooni kodanikele sarnaselt Eesti Vabariigi kodanikega võrdne osavõtt ühiskondlik-poliitilisest elust ja poliitiline esindatus.
3. Euroopa Rahvusvähemuste Konventsiooni toime laiendamine kõigi Eesti alaliste elanike suhtes.
4. Eesti liitumine Euroopa Regionaalkeelte Konventsiooniga ja vene keele kui Euroopa regionaalkeele kehtestamine Eesti Vabariigi pealinnas ning Kirde-Eestis.
5. Küsimuste arutamine Makedooniat puudutavate Ohridi kokkulepete õigustrakendava praktika Eesti suhtes laiendamise võimalikkuse osas; sealhulgas nimetatud kokkuleppe nende sätete arutamine, millised tagavad vene keele tunnistamist regionaalkeelena kõigis munitsipaalüksustes, kus elab üle 20% vene rahvusest või venekeelsest elanikku. Kehtestada nõue, et kõik Ida-Virumaal töötavad riigi- ja munitsipaalametlikud valdaksid kohustuslikus korras vene keelt.
6. Eristaatuse taastamine Venemaaga piirnevate haldusüksuste elanikele, sõltumata nende isikute kodakondsusest.
7. Loobumine politseiriigi kui Eestis ühiskonnaprobleemide jõuga lahendamise instrumendi loomisest.
8. Rahvusvahelise komisjoni loomine Eestis 2007.aasta aprillikuus asetleidnud sündmuste uurimiseks ja nende sündmuste tekkes süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks.

Humanitaar- ja sotsiaalsfäär
1. Kaasabi osutamine Eesti ja Venemaa vaheliste laiapõhjaliste, otseste ja alaliste kultuur-, haridus- ja teadussidemete arengule, kui Euroopa Liidu piiril asuva kahe rahva usalduslike suhete alusele.
2. Vene ja nõukogude sõjaväelaste hauaplatside seisundi monitooringu läbiviimine nii Baltikumi riikides kui ka Euroopa Liidus tervikuna.
3. OSCE alalise esinduse instituudi taastamine Eestis.
4. Kaasabi osutamine Euroopa kolledžite ja ülikoolide baasil rakendatavate projektide elluviimisele eesmärgiga osutada abi vene ja venekeelsele noorsoole omandada kõrgharidus; vene noorte kõrghariduse taseme võrdsustamine eesti noorsooo kõrghariduse tasemega.
5. Säilitada vene ja venekeelsele elanikkonnale võimalus saada haridus (kõik astmed) oma emakeeles ja saavutada Euroopa instituutide tasemel õigeksvõtt, et Eesti riigi poolt teostatud vene gümnaasiumi reformi eesmärgiks oli venekeelse elanikkonna asssimileerimine ja seetõttu oli see reform vastuvõetamatu.
6. Tegevuse aktiviseerimine, mis on suunatud Eesti liitumisele Euroopa Sotsiaalhartaga täies mahus.
7. Mitte-eesti elanikkonna ühiskondlik-poliitilise ja sotsiaal-majandusliku seisundi alalise (iga-aastase) monitooringu organiseerimine.
8. Niinimetatud „sotsiaalsete liftide" ja esindatuse kvoteerimise praktika juurutamine võimuorganites. Samasugust praktikat juurutada ka tööhõive ja hariduse omandamisega seotud küsimuste lahendamisel eesmärgiga taastada ühiskondlik-poliitiline ja sotsiaal-majanduslik võrdsus rahvustunnuste alusel.

Majanduse ja regionaalpoliitika sfäär
1. Vastuseis Eestis tugevnevale võimuvertikaalile, kohalike omavalitsuste õiguste säilitamine.
2. Regionaalse arengu toetamine, kaasates sealhulgas ka sihtinvesteeringuid Euroopa struktuurfondidest Eesti mahajäänud piirkondade toetuseks (väikesed Põhja-, Kirde- ja Kagu- Eesti linnad ning Peipsiäärne piirkond).
3. Vene spetsialistide kaasamine Eestis töötavatesse Euroopa struktuurfondide ekspertkomisjonidesse. Vene spetsialistide abiga kursuste organiseerimine nimetatud fondide kasutamiseks neis Eesti regioonides, kus elab enamuses vene elanikkond; konsultatsioonipunktide moodustamine projektide koostamiseks, nende realiseerimiseks ja aruandluse koostamiseks.
4. Piiriäärse kaubanduse soodustamine ja kontaktide elustamine Venemaa äri- ja kaubandustegelastega Venemaaga piirnevates rajoonides.
5. Maksuvaba erimajandustsooni moodustamine Kirde-Eestis.
6. Euroopa arenguprogramme puudutava venekeelse info edastamine ettevõtjatele ja kehtivate õigusnormide raames neile kaasabi osutamine eesmärgiga tagada neile otsesene väljund Euroopa Komisjoni vastavatele struktuuridesse.
7. Euroopa Liidu juurde vene ettevõtjate struktuuri loomise otstarbekuse ja võimaluse küsimuse uurimine.
8. Euroopalike ametühingustandardite ja euroopaliku ametiühinguliikumise juurutamisele kaasaaitamine.

Rahvusvaheliste suhete sfäär
1. Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele kahju tekitavate sammude lõpetamine Eesti välispoliitikas. Kaasaaitamine sellistele vene organisatsioonide arengule Euroopa Liidus nagu seda on „Russki Mir" ja „Euroopa Vene Aljanss".
2. Välispoliitiliste prioriteetide valikul majandusliku vektori eelistamine (kaubandus, Ida ja Lääne integratsioon). Sõdade ja konfliktide vältimine, kuna sõjad ja konfliktid on endaga alati kaasa toonud Eesti allakäigu. Idapoliitikas tuleb püüelda selle poole, et Baltikumi riigid lähtuksid selle poliitika teostamisel enda geopoliitilisest asendist ja Hansa Liidu traditsioonidest.
3. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu allkirjastamine ilma preambulata, milles mainitakse Tartu Rahulepingut 2.veebruarist 1920.a.
4. Baltikumi muutmine demilitariseeritud regiooniks, Eesti peaks aga saama esimeseks riigiks maailmas, kus puuduvad relvajõud, saades samas rahvusvahelised julgeolekugarantiid.
5. Ühtse Euroopa loomine alates Atlandist kuni Uuraliteni ja edasi kuni Vaikse ookeanini.
6. Loobumine spekulatsioonidest nõukogude ajaloo teemal, Teise maailmasõja tulemuste revideerimisest, kommunismi võrdsustamisest natsismiga, Venemaa võrdsustamisest Nõukogude Liiduga ja Venemaa ning Baltikumi venelaste kujutamisest Euroopa ja eurooplaste vaenlastena.
7. Balti riikide vene ühenduste vaheliste sidemete arendamine, Euroopa Liidu riikides tõese informatsiooni levitamine Eesti ja Baltikumi venelaste olukorra kohta.
8. Vene organisatsioonide kultuurialase koostöö süsteemi loomine Euroopa Liidus ja vene kultuurisaavutuste edendamine Euroopas.