Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste programm.
1. Tööhõivepoliitika
Euroopa Liidus on sotsiaaldemokraadid seisnud juba aastakümneid töötajate õiguste eest. Praeguses kriisitingimuses tuleb oluliselt suurendada täiend- ja ümberõppe võimalusi ning hoiduda pikaajaliste töötute ning heitunute arvu suurenemisest. Euroopa Komisjoni algatusel on Euroopa Liidu riigid loonud stiimulpakette, mis aitavad tööhõiveprobleemi leevendada. Eestis peame töökohtade loomiseks ära kasutama kõik Euroopa Liidu poolt pakutavad võimalused, et investeerida infrastruktuuri ja energiatõhususe arendamisesse. Eurorahasid kasutades ning ise investeerides saame ehitada ja parandada teid, koole, lasteaedu ning vanadekodusid, luues samas uusi töökohti. Peame parandama hoonete energiatõhusust ning looma riigi koordineerimisel programmi "Säästlik Eesti maja", mis kaasab kohalikud omavalitsused ning erasektori ehk projekteerimisbürood, ehitajad, ehitusmaterjalide tootjad kui ka pangad. Pikemas perspektiivis peame tegema olulisi investeeringuid haridusse ning teadusesse, et meie töötajad ja ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised nii Euroopa Liidu piires kui kogu maailmas.
2. Välispoliitika
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegema tihedamat koostööd, et tagada meie riikide ja rahvaste julgeolek. Sotsiaaldemokraadid toetavad Euroopa osatähtsuse suurendamist rahu-, julgeoleku- ja arengupartnerina. Oluline samm selles valdkonnas oleks Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika eriesindaja rolli tugevdamine.
Sotsiaaldemokraadid toetavad edasisi laienemisi. Me tervitame liitumisläbirääkimisi Horvaatiaga ning toetame Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste alustamist kõigi teiste Lääne-Balkani riikidega, samuti Türgi Euroopa Liiduga liitumise tähtajatut, selgetel kriteeriumitel põhinevat läbirääkimiste protsessi. Arvame, et Lääne-Balkani, aga ka Ukraina, Moldova ja Gruusia tulevik on kunagi Euroopa Liidus, kus stabiilsusega kaasneb majanduslik õitseng ja julgeolek.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Euroopa Liidu suhted Venemaaga peavad põhinema partnerlusel ja koostööl, mitte vastandumisel. Selle partnerluse aluseks peavad olema väärtused: demokraatia, turumajandus, inimõiguste ja sõnavabaduse edendamine, mitte ainult merkantiilsed huvid. Sotsiaaldemokraadid soovivad suurendada Euroopa Liidu rolli suhtlemisel Venemaaga.
Sotsiaaldemokraadid toetavad ka Läänemere strateegia rakendamist alates juulist 2009, mil algab Rootsi Euroopa Liidu nõukogu eesistumine. Läänemere strateegia, mille üks initsiaatoreid oli Toomas Hendrik Ilves, peaks tulevikus moodustama Euroopa Liidu uuendatud Põhjadimensiooni tuumiku ja keskenduma välissuhete asemel rohkem Läänemere ümbruses paiknevate riikide omavahelise koostöö tihendamisele. Sotsiaaldemokraatidele on selle strateegia keskseteks punktideks infrastruktuuri arendamine, energiatranspordi (nafta ja gaas) ohutuse tagamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise lepinguga ja traditsiooniline merekeskkonnakaitse küsimus, näiteks fosfori heitmete radikaalne vähendamine.
Sotsiaaldemokraatidel on omaselt kõigile Euroopa poliitilistele perekondadele ajaloolisest, rahvuslikust jm kogemusest tulenevalt arvukates küsimustes eri seisukohad, mis ongi mitmekesisuse ning euroopaliku demokraatia väljenduseks. Et demokraatias loeb enamuse arvamus, vajame Euroopa Parlamenti sotsiaaldemokraatide tugevat esindatust, et kaitsta Eesti huve parlamendi ühes suurimas fraktsioonis.
3. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Terrorism, kuritegevus ja ekstremism ületavad Euroopa riikide piire. Me peame tegutsema rahu ja arengu nimel ka oma piiridest väljaspool. Sellega tõstame omaenese turvalisust, tuues kasu ka vaesemate piirkondade elanikele. Koostöö Euroopa Liidu raames suurendab ka liikmesriikide mõjujõudu maailmaasjades. Meie eesmärk on põhimõtete - kodanikuõigused, julgeolek ja areng - elluviimine.
Kuritegevus küberruumis on reaalsete tagajärgedega, mille tõttu kaotavad raha nii ettevõtted kui tavalised inimesed. Lapspornograafia levik, vihkamisele õhutamine, inimväärikust alandavad kommentaarid ja kiusamine läbi võrgukeskkonna on igapäevased. Kuna küberkurjategijaid riigipiirid ei pea, tuleb probleemile läheneda Euroopa võrgustike kaudu. Oluline on meie keskkriminaalpolitsei rahvusvaheline koostöö Euroopa partneritega. Sotsiaaldemokraadid toetavad riikliku küberjulgeolekustrateegia ja Euroopa-ülese teavitusplatvormi arendamist, samuti Eestis käivitatud NATO küberkaitsekeskuse töö tõhustamist.
Sotsiaaldemokraadid soovivad panustada Euroopa Liidu suuremale osalusele rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris ja globaalse rahu kaitsmisel ning tagamisel. Olulist rolli mängib siinjuures Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lähenemine. Sotsiaaldemokraadid näevad koostöövõimalust uue Ameerika presidendi Barack Obama ja demokraatide administratsiooni töötamise ajal.
4. Energia- ja keskkonnapoliitika
Ühtne energiapoliitika on Euroopa Liidu jaoks kõige olulisem julgeolekuküsimus, seega ka välispoliitika osa. Praegu impordib Euroopa Liit ligi 50% energiast. Energiaalase sõltumatuse suurendamiseks peame arendama võimalusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Toetame lähedamat koostööd ja energiaalast lõimumist Kaspia piirkonna riikidega ning panustame alternatiividele, mis vähendaksid Eesti sõltuvust ühest ainsast tarnijast. Toetame Venemaast sõltumatute koridoride loomist, et mitmekesistada varustuskanaleid ja tagada varustuskindlus. Nord Streami suhtes juhime tähelepanu selle poliitilisele iseloomule ning ehitustööde keskkonnaohtlikkusele niigi ohustatud Läänemeres.
Kliimasoojenemine on maailma ees seisev suurim pikaajaline probleem ja tõsine oht kogu planeedile. Tegemist on globaalse probleemiga, mis vajab ka globaalset lahendust. Sotsiaaldemokraadid soovivad teha konkreetseid ja reaalseid samme keskkonnakaitses ning majanduse muutmisel uue rohelise mõtteviisi ning uute töökohtade kaudu. Euroopast peab saama kliimamuutuse vastase võitluse juhtiv jõud maailmas.
Euroopa sotsiaaldemokraatide ettepanek on luua 2020. aastaks 10 miljonit uut töökohta, neist kaks miljonit taastuvenergia sektoris. Eesmärgiks on viia Euroopa roheliste tehnoloogiate kasutamisel maailma liidripositsioonile.
5. Tööjõu ja teenuste vaba liikumine
Tööjõu ja teenuste vaba liikumine on sotsiaalse Euroopa aluspõhimõte, millele ei tohi teha järeleandmisi ka majanduskriisi situatsioonis. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et uute töökohtade loomine ning vaesuse vähendamine sõltub liikmesriikide koostööst, mitte lahendusi otsivatest üksikriikidest. Liidusisesed probleemid ei lõpe riigipiiriga. Vajame üksmeelset, seega tugevamat Euroopa Liitu.
Euroopa Liidu siseturu kujundamine tuleks lõpule viia ning igasugust ettevõtete tegevust takistavat bürokraatiat tuleb vähendada, et Euroopas elavneks vaba liikumine, kaubavahetus ja kasvaks töökohtade arv. See kõik peab põhinema kõrgetel keskkonna- ning sotsiaalsetel standarditel. Väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa majanduse selgrooks ning suurimaks tööandjaks. Euroopa eraettevõtete seaduse kaudu tuleks regulatsioone lihtsustada, võimaldades samas neil siseturule ning finants- ja innovatsiooniressurssidele kergemini ligi pääseda. Euroopa Investeeringupanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kapitalibaase ja krediidimahtusid on vaja suurendada ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele krediidi andmist lihtsustada.
6. Euroopa Liidu toetused
Euroopa Liidu struktuurivahendite olemuslik ülesanne ehk ebaterve ebavõrdsuse kaotamine Euroopa Liidu sees on täna tähtsam küsimus kui kunagi varem. Kriis on paljastanud, et struktuursed erinevused ja majanduse tugevus on uutes liikmesriikides võrreldes pikaaegsete turumajanduslike riikidega palju hapram. Seega tuleb struktuurivahendite otstarvet täpsustada ja tarvidusel ka muuta. On vaja selget panustamist reaalsesse majandusse, et kasvatada innovatsiooni taset, ekspordivõimet ja konkurentsivõimet Euroopa Liidu siseturul ning samuti kolmandate riikide suhtes. Konkurentsivõime kasv ei saa aga tulla mitte tööjõu arvelt, vaid tööjõu arendamisega. Teine selge suund struktuurivahendite sihituse arendamisel peab olema tööjõu arendamine, koolitamine ning ka töösuhete edasine parendamine.
Euroopa Liidu pakutavate rahastusprogrammide võimaluste paremaks kasutamiseks peame tõstma oma administratiivset suutlikkust ning projektide taset. Euroopa tasandil tuleb vähendada bürokraatiat ning kaasajastada tingimusi.
7. Euro
Euroala laienemine lähtuvalt Maastrichti kriteeriumitest on tarvilik ning parim viis vältida praeguse finantskriisi kordumist. Tänaseks on selge, et finantsprobleemid ei tunne riigipiire, kuid väljaspool euroala olevad riigid on probleemide suhtes märksa haavatavamad kui euroalasse kuuluvad liikmesriigid. Samas kannavad vastutuse ja probleemi lahenduse finantskoormat euroopalikust solidaarsusest lähtudes niikuinii kõik liikmesriigid ühiselt. Euro on kümneaastase ajaloo vältel tõestanud, et on tugevam valuuta kui paljud julgesid arvata. Ühisraha mõju liikmesriikide majandusele on olnud selgelt konsolideeriv, majandustsüklite ühtlustumine aitab tasandada liiga kiire kasvu ja järsu languse tsükleid. Eesti on võtnud endale kohustuse euroalaga ühineda ning viinud ellu väga tasakaalukat eelarvepoliitikat ning järjekindlat rahapoliitikat. See tuleb kõige kiiremal viisil ja laial toetusel tuginedes viia loogilise lõpuni - ühineda euroalaga nii kiiresti kui võimalik.
8. Immigratsioon, integratsioon ja multikultuurilisus
Eesti on konservatiivse immigratsioonipoliitika pooldaja. Sotsiaaldemokraatidena mõistame samas solidaarsuse vajadust ja kohustuste jagamist, et parandada nende riikide olukorda, kuhu saabub suurel hulgal illegaalseid immigrante ja varjupaigataotlejaid. Immigratsioonist, integratsioonist ja varjupaiga taotlemisest rääkides rõhutame Euroopas ühtse poliitika mõtet ja kasutegurit. Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei on pühendunud efektiivse migratsioonipoliitika väljatöötamisele Euroopas. Järjest olulisemaks muutub võitlus seadusevastase tööjõuga, kuna see võib viia palkade langemise ja töötingimuste halvenemiseni ning ühtlasi moonutada ettevõtjate vahelist konkurentsi.
Euroopa Liit põhineb inimõigustel, mittediskrimineerimisel ja üksteise austamisel. Sotsiaaldemokraadid näevad mitmekesisust tema erinevates vormides - kultuurilises, keelelises ja usulises - Euroopa ühe suurima varana. Kohustume tagama, et Euroopa Liidu seadused austaksid kodanike õigusi, nii nagu need on sätestatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartas. Täiustame diskrimineerimisvastast seadusandlust, mis tagaks võrdse kohtlemise soost, rassist, puudest, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, usust või veendumustest sõltumata.
9. Tarbijakaitse
Euroopas tuleb jätkata tarbijate õiguste eest võitlemist, järgides edusamme, mida oleme saavutanud luues seadusi tervislikuma toidu ja turvalisemate mänguasjade ning odavamate reiside ja telefonikõnede kehtestamiseks. Tarbijate õigusi suurendades ning neid kaitstes aitame kaasa turvalisema ja õiglasema Euroopa ülesehitamisele. Ühisturu lahutamatu osana on tarbija õigused ja nende kaitse tõusnud olulisele kohale Euroopa Parlamendi aruteludes. Ka Eestis peab tarbijakaitse leidma rohkem tähelepanu. Kaaluda tuleks kollektiivhagide rakendamist tarbijaõiguste tõhusamaks kaitsmiseks ning konkurentsiõiguse tõhustamiseks, mis on omakorda tarbijate huvides. Euroopa sotsiaaldemokraadid toetavad kindlasti selliseid tarbijaõigusi puututavaid algatusi nii Euroopa Liidus kui ka Eestis.
10. Põllumajandus ja ühtne põllumajanduspoliitika
Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika uuendamine peab arvestama viimasel ajal maailmas aset leidnud muutusi ning arenguid põllumajandusturgude, põllumajandustoodete hindade, keskkonna ja ühiskonna ootuste osas. Arvukate erisuste tõttu on senine ühine põllumajanduspoliitika väga keeruline, koosnedes eranditest ja deklaratsioonidest ning sätib uued liikmesriigid, sealhulgas Eesti, ebavõrdsesse konkurentsi. Uuel programmeerimisperioodil, mis algab aastal 2014, tuleb ühtlustada otsetoetuste tasemed ja lihtsustada kogu süsteemi. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetuste määrad, mis mingil ajahetkel olid õigustatud, on tänaseks vananenud ning ei vasta ühtse poliitika esimese samba uuenenud sisule. Ebasoodsamates piirkondades tegutsemise kompensatsioon tuleks integreerida otsetoetustesse, mille tulemusel kujuneks ühtne võrdne põhitoetus kogu Euroopa Liidus.
Maaelupoliitika eesmärkideks on traditsiooniliste maastike ja poollooduslike koosluste säilitamine ning tootmisest kõrvalejäänud põllumajandusmaa viljakuse säilitamine eesmärgiga seda vajadusel võimalikult väikeste kulutustega taas kasutusse võtta. Neid eesmärke oluliseks pidades peame õigustatuks toetuste maksmist sellistele põllumajandusmaadele.
11. Üleilmastumine, loovus ning innovatsioon
Tänase Euroopa Liidu võtmesõnaks on koostöö. Tänapäeva maailmas ei suuda ükski riik globaalprobleeme üksi lahendada. Euroopa Liit on üleilmastumise ajastu elutähtis ühendus, sest annab riikidele tugevamad positsioonid, et lahendada lokaalsete mõjudega globaalseid probleeme. Võtmesõnadeks peavad olema paindlikkus ning aktiivsem koostöö. Lissaboni leppe jõustumine võimaldaks Euroopal uute väljakutsete ning eesolevate probleemide ning ülesannetega paremini toime tulla. Meie usume sotsiaalsesse turumajandusse, mis võimaldab ühiskonna igal liikmel maksimaalselt üleilmastumise võimalusi ära kasutada.
Sotsiaaldemokraadid usuvad, et soodsamaks tuleks muuta kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomine ning samamoodi peab tulupoliitika soosima erainvesteeringuid innovatsiooni. Tulupoliitika muutmine ei tähenda pelgalt maksude tõstmist, vaid maksude tervikpildi muutmist. Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis on 2009. aasta kuulutatud innovatsiooniaastaks, mis peaks vaatama kaugemale aastast 2010, mil lõpeb Lissaboni strateegia. Aasta eesmärk on edendada loovust ja innovatsioonisuutlikkust kui Euroopa võtmepädevusi. Loovus on oluline tuleviku seisukohalt nii sotsiaalsest kui kultuurilisest aspektist ja innovatsioonile pühendatud programm aitab tõsta inimeste teadlikkust, innustada teadusuuringuid ning edendada poliitilist debatti ja strateegilisi muutusi.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programm tugineb ka Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei manifestile, milles pühendutakse:
1. Majanduse taaskäivitamisele ning uute finantskriiside vältimisele
2. Uue sotsiaalse Euroopa loomisele, pakkudes inimestele õiglasemat kokkulepet
3. Euroopa kujundamisele juhtivaks jõuks kliimamuutuse vastases võitluses
4. Soolise võrdõiguslikkuse kaitsmisele Euroopas
5. Efektiivse migratsioonipoliitika väljatöötamisele Euroopas
6. Euroopa osatähtsuse suurendamisele rahu-, julgeoleku- ja arengupartnerina