/nginx/o/2017/09/14/7098439t1hbc0e.jpg)
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehtud küsitlustest selgus, et kõige enam on erakondadest veidi enam kui poole aastaga kasvanud Reformierakonna toetus. Vabaerakond on langenud alla valimiskünnise.
Uuring: Vabaerakonna toetus kukkus alla valimiskünnise (14)
14. september 2017, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veebruaris toetas Reformierakonda 20 protsenti, siis septembris on nende toetus kasvanud 25 protsendile. Samal ajal on üle poole oma toetusest kaotanud Vabaerakond, keda veebruaris toetas veel seitse protsenti, septembris on aga nende toetus langenud alla valimiskünnise ehk kolme protsendini.
«Reformierakonna reiting oli madalseisus eelmise aasta lõpus, kui toimus valitsuse vahetumine,» rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. «Kaotajatega ei taha inimesed emotsionaalselt ühes paadis olla. Siis tundus, et Reformierakond on osavalt võimult tõugatud, kuid uue valitsuse tegelik poliitika ei olnud teada. Vabaerakonna vabalanguse põhjus on selles, et nad ei paista avalikkuses silma – valijad ei näe, et nad midagi teevad.»
Paasi sõnul tõestab Reformierakond, et edu on võimalik saavutada nii koalitsioonis kui ka opositsioonis, kui olla piisavalt häälekas ja oma rolli sisse elada. «Vabaerakond ei ole seda suutnud isegi esimehe vahetusega, mis Reformierakonna reitingut arvestades on neile hästi mõjunud.»
«2016. aasta novembris toetas Reformierakonda kõigest 16 protsenti vastanutest,» märkis Tanel Paas. «Reformierakond on selle aasta jooksul oma kaotatud populaarsuse taastanud. 2016. aasta aprillis toetas Vabaerakonda veel 12 protsenti vastanutest, kuid seejärel on toetus pidevalt langenud, jäädes viimases küsitluses valimiskünnisest selgelt allapoole. Vabaerakonna toetuse langemine alla valimiskünnise võib tuleneda ka sellest, et nad ei ole KOV valimistel väljas oma nimekirjaga, vaid erakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes,» selgitas analüütik.
Teiste riigikogus esindatud erakondade puhul ei ole muutused võrreldes aasta algusega suured:
| Veebruar | September | |
| Keskerakond | 27% | 25% |
| EKRE | 14% | 15% |
| IRL | 8% | 6% |
| SDE | 13% | 13% |
Küsitlused on läbi viidud selle aasta jooksul veebikeskkonnas ning nendele on erinevatel kuudel vastanud 1005-1065 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Inimeste erakondlikku eelistust küsitakse igas Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses ning neid on 2016. aasta märtsist alates tehtud kokku 16, sh sellel aastal 6. Andmetega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.