Politoloogid: Eesti erakondadel puudub kindel maailmavaade

Valimisjaoskond Lasnamäel Foto: Liis Treimann

Politoloogide hinnangul on vasak- ja parempoolsuse piirid Eesti erakondade seas hägunemas, erinevad väljaütlemised ja valimislubadused on vaid häälte püüdmiseks.

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul räägitakse juba viimased 50 aastat erakondadest kui laiahaardeparteidest, mis ei ole jäigalt kinni vaid ühes maailmavaates. Selle asemel laenavad nad erinevate valijarühmade meelitamiseks ideid teistest ideoloogiatest.

«Ortodoksselt tõupuhast liberalismi või sotsialismi järgivad parteid on ammu juba minevik. Tänased erakonnad on paindlikud ja pragmaatilised,» ütles Saarts.

Ta tõi näite: Reformierakond püüab nii lastevanemate kui ettevõtjate hääli, samal ajal kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond tahab saada nii haritlaste kui ka vähemkindlustatud elanike toetust. Samas tõdes Saarts, et seejuures säilitatakse mingil määral siiski ka osa oma tuumikideid, mis nende maailmavaadetega seostuvad.

Saartsi sõnul ei ole maailmavaadete hägustumises midagi uut ja seda on näha ka praegustel kohalike omavalitsuste valimistel. Küll aga on tema hinnangul uuem nähtus Eesti puhul liberaalsuse mõiste muutumine viimase kahe-kolme aasta vältel.

Ta selgitas, et kuni viimase ajani on liberaalsust ennekõike seostatud riigi vähese sekkumisega majandusse ning loosungitega «igaüks on oma õnne sepp» ja «turg paneb kõik paika». Täna seostatakse liberaalsust politoloogi sõnul pigem inimese eluvalikutega, et igaüks võib elada nii nagu tahab. Nii väidavad näiteks konservatiivid, et vabadus peab olema piiratud ja meie ühiskonnas peab olema ühtne väärtustuum.

Politoloog Holger Mölder leiab aga, et Eesti erakonnad on algselt kujunenud rohkem korporatiivsetel alustel, sõpruskondade või huvigruppidena ning maailmavaatelised erakonnad Eestis üldiselt kas puuduvad üldse või siis peaaegu puuduvad.

Samas ei tähenda see tema sõnul, et meil ei oleks maailmavaatelisi poliitikuid. «Aga kuna erakondade maailmavaade kipub olema väga hägune, siis võivad kindlat maailmavaadet omavad poliitikud sobida erinevatesse kooslustesse,» sõnas ta.

«Valimislubadused pole tavaliselt maailmavaatelised, vaid konjunktuursed, loomulikult toovad tasuta lasteaiakohad või ühistransport jms. lubadused hääli juurde ja vastupidiste loosungitega välja tulemine viib hääli ära», ütles Mölder, kelle sõnul on rahvast lihtsam mobiliseerida millegi vastu kui millegi poolt.

Ta selgitas, et hirm on väga tugev konsolideerija ja nii domineerivad Eesti hirmukultuuris narratiivid, mida meedia tugevasti võimendab. Need on tema sõnul tavaliselt seotud Venemaa sõjalise ohu ja eesti rahva väljasuremisega, millega on erakondadel võimalik väga kergesti lihtsate ja odavate loosungite abil toetusprotsente tõsta. Nii üht kui teist ei saa tema sõnul aga paigutada maailmavaateliste küsimuste alla.

«Tuleb silmas pidada, et parem/vasakskaala erineb konservatiivide ja liberaalide vastandusest, parempoolsus ei tähenda tingimata konservatiivsust ja vastupidi,» sõnas Mölder.

Kuidas paigutuvad skaalal meie parlamendierakonnad? Mölder analüüsib: Reformierakond paigutub parem/vasak skaalal parempoolseks, ka Vabaerakond on pigem parempoolne. 

Kuid lisaks Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale on vasakpoolsed erakonnad nii Keskerakond kui EKRE, kes kasutavad sotsiaalseid loosungeid, toetavad tugevat riiki ja riigi tugevamat sekkumist ühiskonnaellu. IRL on muutunud sotsiaalsemaks ja liikunud paremalt tsentrisse, kuigi arvatavasti on nad parem/vasakskaalal EKREst paremal.

Maailmavaatelise spektri liberaalsemal tiival asuvad Mölderi hinnangul SDE ja RE, kes toetavad teistest rohkem isikuvabadusi, kuigi viimane on muutunud aastatega konservatiivsemaks. «Seetõttu võib Ossinovski end küll liberaaliks lugeda, aga samas on ta vasakpoolne ja soovib tugevamat reguleeritust,» lisas politoloog.

Väärtushinnangute põhjal võib tänapäeval konservatiivseteks lugeda IRLi, EKREt ja Keskerakonda, ilmselt kaldub ka Vabaerakond rohkem sinna suunas. «Palju on kritiseeritud Keskerakonna koostöölepet Ühtse Venemaaga, aga minu arvates vähemalt maailmavaatelises plaanis ongi tegemist sarnaste erakondadega,» ütles Mölder.

Tema sõnul tundub Eesti ühiskond väärtushinnangute järgi olevat tervikuna rohkem konservatiivne ja vähem liberaalne. «Siinsed ühiskondlikud protsessid sarnanevad rohkem Venemaaga, kus isikuvabadusi soovitakse ühiskonna suurema turvalisuse nimel piirata. Nimetus «liberaal» on ühiskondlikus debatis sageli omandanud negatiivse varjundi, need protsessid on jällegi sarnased Venemaale,» ütles Mölder.

Politoloog Rein Toomla hinnangul kuuluvad kõik Eesti erakonnad enam-vähem keskele, ei ole rangelt parempoolseid ega vasakpoolseid erakondi. «Meil kõik erakonnad on piltlikult öeldes tsentris,» selgitas Toomla.

Erinevate valimislubaduste ja väljaütlemistega katsetavad Eesti erakonnad Toomla sõnul valijate reaktsioone, RE lubaduse näitel: kaotada lasteaia kohatasu. Tänase seisuga on politoloogi sõnul veel vara määrata, kui vasakule või paremale üks või teine erakond kuulub, tuleb ära oodata valimisprogrammid.