Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valitsus ei võtnud kooseluseaduse saatuse suhtes seisukohta

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urmas Reinsalu. | FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku toetada opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, mis muudaks kehtetuks 2014. aasta oktoobris riigikogus vastu võetud kooseluseaduse, otsustas valitsus täna, et ei võta eelnõu suhtes seisukohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel avati vastav päevakorrapunkt aruteluks, misjärel otsustas valitsus arvamuse andmisest loobuda.

Reinsalu tegi eelnõu toetamiseks ettepaneku eelmisel nädalal, öeldes, et olukord, kus parlamendierakonnad pole siiani suutnud kokku leppida, millise õigusliku tähendusega peaks kooseluleping ülejäänud õiguskorra jaoks omandama, on tekitanud kooselulepingu sõlminud inimestes palju õiguslikku ebakindlust ja ebaselgust, mida ilmestavad ka mõningad kohtuasjad.

«Sellise olukorra jätkumist ei saa pidada õigeks ja ebaselguse edasise süvendamise vältimiseks tuleks olukorras, kus poliitilist kokkulepet kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ei paista lähiajal saabuvat, tunnistada kooseluseadus kehtetuks,» ütles ta.

Eelnõu toetamisele olid aga vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning tema erakonnakaaslasest siseminister Andres Anvelt.

Ossinovski hinnangul on EKRE ettepanek vastuolus põhiseaduse ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttega. Tema sõnul on kooseluseaduse eesmärk anda samasoolistele peredele võimalus sõlmida kooseluleping ning selle kaudu suurendada nende kindlustunnet oma eraeluliste ja ühiskondlike vabaduste ning kohustuste realiseerimisel.

«Riik peab tagama vähemuste õiguste kaitse. See on inimõiguste ja võrdse kohtlemise küsimus. Eesti põhiseadus keelab enamuse tahtel vähemuse diskrimineerimise mis tahes alusel ja põhjustel,» ütles Ossinovski, kes samas kutsus riigikogu tungivalt üles täitma oma põhiseaduslikku kohustust, võttes vastu kooseluseaduse rakendussätted, mis annavad Eesti peredele vajaliku õigusselguse oma igapäevaelu korraldamisel.

Anvelt nentis aga, et rakendusaktide puudumine takistab küll kooseluseaduse täiemahulist rakendamist, kuid ei takista kooselulepingute sõlmimist. Tema sõnul on neid praeguseks sõlmitud 49.

«Riik on läbi oma seadusandliku tegevuse andnud isikutele võimaluse kooselu registreerida, sellega kaasneb näiteks registreeritud elukaaslastel võimalus lapsendada teineteise lapsi. Seega seaduse kehtetuks tunnistamine ei puuduta üksnes registreeritud elukaaslasi, vaid võib puudutada ka nende (ühiseid, mitteühiseid) lapsi, rääkimata siinjuures registreeritud elukaaslaste varalistest ja muudest suhetest,» kirjutas ta ja lisas, et kooseluseaduse kehtetuks tunnistamine võib rikkuda õiguskindluse, sealhulgas õiguspärase ootuse põhimõtet.

Muu hulgas tõi Anvelt esile, et EKRE eelnõus pole sätteid selle kohta, kuidas lahendatakse juba sõlmitud kooselulepingute lõpetamise küsimus. «Seletuskirjas ei ole samuti selgitatud, mis juhtub notariaalselt tõestatud kooselulepingutega juhul, kui vastava lepingu aluseks olevat õigusnormi enam ei ole,» ütles siseminister.

Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu algatas mai keskel opositsioonilise EKRE fraktsioon, mille saadikud on koos keskerakondlastega samasisulise eelnõu algatanud ka 2016. aasta veebruaris ja 2015. aasta novembris.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles mai keskel, et pärast seda, kui eelnõu eelmisel korral tagasi lükati, on esimeest vahetanud neli parlamendierakonda, nende seas koalitsiooni kuuluv IRL, mille esimeheks tõusnud Helir-Valdor Seeder rõhutas oma kampaanias muu hulgas ka kooseluseaduse tühistamise vajadust. «Ühtlasi oli Keskerakond tol ajal, kui seda asja viimati hääletati, opositsioonis. Erakonna juhatuse otsus oli see eelnõu tühistada. Vaatame, kas me nüüd saame näha Keskerakonna meelsuse pidamist või veel kord ühte kannapööret,» ütles Helme riigikogus.

Eelnõu seletuskirjas tõid EKRE saadikud nagu Reinsalugi esile, et riigikogu eelmises koosseisus puudus kooseluseaduse korrektseks vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus, mistõttu olnuks vaja seaduse rakendamiseks eraldi rakendusakte. Samas on ka nende vastuvõtmine riigikogus takerdunud. «Selline halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale. Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamisega soovime lõpetada tekitatud segaduse ja taastada endise, ühiskonna enamust rahuldava olukorra,» põhjendasid nad eelnõu vajalikkust.

Esimest korda lükkas riigikogu Keskerakonna ja EKRE saadikute eelnõu napi häälteenamusega tagasi mullu veebruari keskel. Toona toetas eelnõu tagasilükkamist 41, selle edasimenetlemist aga 39 saadikut. Nädal hiljem andsid Keskerakonna ja EKRE 15 saadikut eelnõu uuesti riigikogu menetlusse, kust see hääletati jälle välja eelmise aasta mais. Siis toetas eelnõu tagasilükkamist 47 ja selle menetlusse jätmist 36 riigikogu liiget.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris.

Tagasi üles