Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Reinsalu tahab muuta kooseluseaduse kehtetuks

Veel täiendatud kell 13.36

21
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kooseluseaduse menetelmist saatsid mitmed meeleavaldused. Pilt on tehtud 2015. aasta 22. oktoobril. | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Justiitsministeerium tahab teha valitsusele ettepaneku toetada Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, mis muudab kehtetuks 2014. aasta oktoobris riigikogus vastu võetud kooseluseaduse, valitsusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid on sellele aga vastu.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu põhjendab ministeeriumi seisukohta sellega, et tänaseni pole vastu võetud kooseluseaduse rakendusakte, sest ei ole poliitilist üksmeelt, vahendas ERR uudised «Aktuaalset kaamerat».

Loe ka: «Reinsalu: kooseluseadus on vassimiste rida»

Ministri sõnul peab õigusriigis olema õigusselgus, samas kui kooseluseadust ei ole rakendusaktidega õiguslikult sisustatud. «99 protsenti nendest õigussuhetest, mida see kooseluseadus kui lepinguline seadus endast võimaldab, on võimalik teha ka ilma selle seadusliku aluseta nii, et see samm on puhtalt õiguslik,» selgitas Reinsalu ERRile.

Valitsusele tehtud ettepanekus EKRE eelnõu toetada kirjutas Reinsalu, et olukord, kus parlamendierakonnad pole siiani suutnud kokku leppida, millise õigusliku tähendusega peaks kooseluleping ülejäänud õiguskorra jaoks omandama, on tekitanud kooseluepingu sõlminud inimestes palju õiguslikku ebakindlust ja ebaselgust, mida ilmestavad ka mõningad kohtuasjad.

«Sellise olukorra jätkumist ei saa pidada õigeks ja ebaselguse edasise süvendamise vältimiseks tuleks olukorras, kus poliitilist kokkulepet kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ei paista lähiajal saabuvat, tunnistada kooseluseadus kehtetuks,» kirjutas ta.

Ossinovski ja Anvelt on eelnõule vastu

Vastupidisele seisukohale on samas asunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning tema erakonnakaaslasest siseminister Andres Anvelt.

Ossinovski hinnangul on EKRE ettepanek vastuolus põhiseaduse ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttega. Tema sõnul on kooseluseaduse eesmärk anda samasoolistele peredele võimalus sõlmida kooseluleping ning selle kaudu suurendada nende kindlustunnet oma eraeluliste ja ühiskondlike vabaduste ning kohustuste realiseerimisel.

«Riik peab tagama vähemuste õiguste kaitse. See on inimõiguste ja võrdse kohtlemise küsimus. Eesti põhiseadus keelab enamuse tahtel vähemuse diskrimineerimise mis tahes alusel ja põhjustel,» ütles Ossinovski, kes samas kutsus riigikogu tungivalt üles täitma oma põhiseaduslikku kohustust, võttes vastu kooseluseaduse rakendussätted, mis annavad Eesti peredele vajaliku õigusselguse oma igapäevaelu korraldamisel.

Anvelt nentis aga, et rakendusaktide puudumine takistab küll kooseluseaduse täiemahulist rakendamist, kuid ei takista kooselulepingute sõlmimist. Tema sõnul on neid praeguseks sõlmitud 49.

«Riik on läbi oma seadusandliku tegevuse andnud isikutele võimaluse kooselu registreerida, sellega kaasneb näiteks registreeritud elukaaslastel võimalus lapsendada teineteise lapsi. Seega seaduse kehtetuks tunnistamine ei puuduta üksnes registreeritud elukaaslasi, vaid võib puudutada ka nende (ühiseid, mitteühiseid) lapsi, rääkimata siinjuures registreeritud elukaaslaste varalistest ja muudest suhetest,» kirjutas ta ja lisas, et kooseluseaduse kehtetuks tunnistamine võib rikkuda õiguskindluse, sealhulgas õiguspärase ootuse põhimõtet.

Muu hulgas tõi ta esile, et EKRE eelnõus pole sätteid selle kohta, kuidas lahendatakse juba sõlmitud kooselulepingute lõpetamise küsimus. «Seletuskirjas ei ole samuti selgitatud, mis juhtub notariaalselt tõestatud kooselulepingutega juhul, kui vastava lepingu aluseks olevat õigusnormi enam ei ole,» ütles siseminister.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kristen Kanarik ütles BNSile, et valitsus kindlasti ei toeta Reinsalu soovi kooseluseadus kehtetuks tunnistada. «Kahetsusväärne on näha, et justiitsminister on astumas põhiseadusvastaseid samme. Kooseluseaduse olemasolu tuleneb vajadusest austada ja väärtustada igaühe põhiõigusi. Seda vajadust on kinnitanud nii õiguskantsler kui ka Eesti Vabariigi president,» ütles Kanarik. «Justiitsministrina annab Urmas Reinsalu endale kindlasti aru, et kooseluseaduse tühistamist ei kuulutaks president välja. Selge on ka see, et justiitsministri arvamus ei esinda siin justiitsministeeriumi ekspertide arvamust.»

Tema sõnul seisavad sotsiaaldemokraadid selle eest, et Eesti säiliks liberaalse õigusriigina. «Kui Urmas Reinsalu soovib populistlikult teha eeltööd EKREga liitumiseks, siis võiks ta seda teha otse, mitte ohverdades selleks kaaskodanike põhiõigusi. Valitsuselt ei tule kindlasti EKRE eelnõule toetust,» lausus Kanarik.

EKRE on eelnõuga kolmandal katsel

Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu algatas mai keskel opositsioonilise EKRE fraktsioon, mille saadikud on koos keskerakondlastega samasisulise eelnõu algatanud ka 2016. aasta veebruaris ja 2015. aasta novembris.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles mai keskel, et pärast seda, kui eelnõu eelmisel korral tagasi lükati, on esimeest vahetanud neli parlamendierakonda, nende seas koalitsiooni kuuluv IRL, mille esimeheks tõusnud Helir-Valdor Seeder rõhutas oma kampaanias muu hulgas ka kooseluseaduse tühistamise vajadust.

«Ühtlasi oli Keskerakond tol ajal, kui seda asja viimati hääletati, opositsioonis. Erakonna juhatuse otsus oli see eelnõu tühistada. Vaatame, kas me nüüd saame näha Keskerakonna meelsuse pidamist või veel kord ühte kannapööret,» ütles Helme.

Eelnõu seletuskirjas tõid EKRE saadikud nagu Reinsalugi esile, et riigikogu eelmises koosseisus puudus kooseluseaduse korrektseks vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus, mistõttu olnuks vaja seaduse rakendamiseks eraldi rakendusakte. Samas on ka nende vastuvõtmine riigikogus takerdunud. «Selline halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale. Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamisega soovime lõpetada tekitatud segaduse ja taastada endise, ühiskonna enamust rahuldava olukorra,» põhjendasid nad eelnõu vajalikkust.

Esimest korda lükkas riigikogu Keskerakonna ja EKRE saadikute eelnõu napi häälteenamusega tagasi mullu veebruari keskel. Toona toetas eelnõu tagasilükkamist 41, selle edasimenetlemist aga 39 saadikut.

Nädal hiljem andsid Keskerakonna ja EKRE 15 saadikut eelnõu uuesti riigikogu menetlusse, kust see hääletati jälle välja eelmise aasta mais. Siis toetas eelnõu tagasilükkamist 47 ja selle menetlusse jätmist 36 riigikogu liiget.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas toona 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning IRLi saadikut.

Tagasi üles