Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reformierakond juhib, rohelised tõusevad

28
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Parteide toetus juulis | FOTO: graafika: Alari Paluots

Suviselt vaikne poliithooaeg on hästi mõjunud kahele erakonnale: rohelised on mesilaste ja remmelgate toel tõusnud üle valimiskünnise ning Reformierakonna juurde naasevad rahulikul hooajal vahepeal kadunud toetajad.

Viimase nädala avaliku arvamuse küsitlustulemused viitavad, et poliitikas on saabunud hapukurgihooaeg ning suuri muudatusi erakondade toetusreitingutes ei ole. Küsitluse tegi Postimehe ja BNSi tellimusel Kantar Emor.

Ainult Eestimaa Rohelised on avaliku arvamuse küsitluse kohaselt üle aastate taas viieprotsendilise valimiskünnise ületanud.

«Roheliste ideed on rohkem päevakorras, nende toetajad on noored, kes on liberaalsema, keskkonnateadlikuma, rohelisema maailmavaatega,» hindas roheliste head toetust uuringuekspert Kantar Emorist, Aivar Voog.

Roheliste esimees Züleyxa Izmailova oli rõõmus toetuse kasvu üle. «Nii see on, et mida rohkem selliseid teemasid, nagu oli äsjane mesilaste massiline hukkumine pestitsiidide tõttu, seda rohkem annavad need meile võimaluse oma asjadest rääkida ja inimestel rohkem põhjust meie peale mõelda,» arutles Izmailova. Ta lisas, et eriti viimastel päevadel on järjest uusi inimesi nende poole pöördunud, et erakonnaga liituda ja ka valimistel kandideerida.

Valimistele tahavad rohelised oma erakonna nimekirjaga minna kindlasti Tallinnas ja võidelda seal pestiitsivaba linna nimel, aga mujal osaletakse enamasti valimisliitude nimekirjades.

Aitab tugev kuvand

«Reformierakond on enam-vähem taastanud oma seisu, mis neil oli riigikogu valimiste ajal 2015. aastal,» võrdles Voog Reformierakonna rohkem kui 26-protsendilist toetust kahe aasta taguse 27 protsendiga.

«Reformierakonna jälg inimeste emotsionaalses mälus on tugev,» ütles Voog ja lisas, et see on garanteerinud neile kõrge reitingu ka siis, kui nad avalikkuses aktiivselt ei figureeri. «Kunagi loodud tugev kuvand on neid praegu aidanud.»

Tugeva brändi tõttu on kõrge reiting ka Keskerakonnal, kuigi omavahelises konkurentsis edestab Reformierakond kolmandat kuud Keskerakonda. Sel korral siis kolme protsendiga ehk 26 protsenti toetust 23 vastu.

«Inimesteni hakkab lõpuks ometi jõudma võimul oleva koalitsiooni segane, kahepalgeline ning üha uusi keelde ja käske kehtestav poliitika,» kommenteeris Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. «Lisaks on inimesed hakanud tajuma võimukoalitsiooni pantvangidraama naeruväärsust – sel ajal, kui peaministripartei oma paari idasse vaatava liikme pärast Eesti väärtusi peenrahaks vahetab, on sotsid ja IRL kivi all vaguralt peidus,» põrutas üle poole aasta opositsioonis istunud Reformierakonna esimees Pevkur ka endiste valitsuskaaslaste pihta.

Sotside ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) reiting on peaaegu muutumatu: sotsidel mõne null koma protsendiga tõusnud 14–15 protsendi vahele ning IRLil samavõrra langenud, jäädes veidi üle kuue protsendi.

Voogi hinnangul võis IRL eeldada, et esimehevahetus tõstab reitingut veidi, kuid selle lootuse sõi ilmselt negatiivne sõnum, mille jättis endise esimehe Margus Tsahkna ja tema mõttekaaslase Marko Mihkelsoni lahkumine erakonnast.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb pidas nende reitingu paariprotsendilist langust suhtelise stabiilsuse näitajaks. «Kindlasti mõjutab reitingut natuke ka eesistumine. Mis suunas, ei tea, aga eesistumine võtab ministritelt päris palju aega ja tegemist on Eestist välja- ja mitte Eestisse sissepoole suhtlemisega,» nimetas ta reitingu mõjutajana valitsuse tegevust. Ta jättis mainimata erakonna sees toimuvad tõmblused seoses Tallinna valimisnimekirjadega.

Oma reitinguga oli väga rahul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme. «Kui oleme opositsioonierakonnana ka suvel, kui riigikogu ei tööta, stabiilsel kolmandal kohal, siis see on meie jaoks suurepärane tulemus,» ütles Helme. «See on positsioon, millega läheme suhteliselt suure enesekindlusega kohalikele valimistele.»

Vabaerakond üha langeb

«Eelmise aasta sügisega võrreldes on EKRE-l märgatav tõus – kümnelt protsendilt 16-le,» ütles Voog ja lisas: «Samas Vabaerakonnal on vastupidi: möödunud oktoobris oli 15 protsenti, kui neist valitsuskriisi ajal räägiti kui võimalikust koalitsioonipartnerist, ja nüüd 7,4.»

Voogi hinnangul on Vabaerakonna langust mõjutanud see, et nad loobusid minemast kohalikele valimistele erakonnana. «See võib neid pildilt veelgi enam viia,» arvas uuringuekspert. «Kui Reformierakond vana tugeva brändiga erakonnana võib meediast eemal olla ja midagi ei juhtu, siis Vabaerakonna puhul uue erakonnana annab see tagasilöögi, kuna ka nende kuvand on ikka suhteliselt segane.»

Vabaerakonna esimees Artur Talvik jagas Voogi seisukohta kohalike valimiste osas: «Ilmselt on põhjus selles, et käitume võrreldes poliitilise tavakäitumisega hoopis teistmoodi, sest Vabaerakond toetab kohalikel valimistel hoopis valimisliite ja me leiame, et parteid ei peaks sekkuma kohalikku ellu ega ideoloogilist võitlust kohalikule tasandile tooma. Loodan väga, et meie toetusest mingi osa on läinud praegusel ajal valimisliitudele.»

Tagasi üles