IRLi kaotused: viimastel valimistel tõid nad veerandi erakonna häältest (1)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrite usaldushääletus Isamaa ja Res Publica Liidu volikogus Väätsa mõisas.
Ministrite usaldushääletus Isamaa ja Res Publica Liidu volikogus Väätsa mõisas. Foto: Andres Haabu

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on viimastest riigikogu valimistest möödunud vähem kui kahe ja poole aastaga kaotanud toonase peaministrikandidaadi, viis ringkonna esinumbrit ja veel hulga kandidaate, kes kokku tõid erakonnale veerandi toonastest häältest.

IRLi häälte kadu.
IRLi häälte kadu. Foto: Siim Kannus

Eelmistel, 2015. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel osales IRL täisnimekirjaga, kuhu kuulus 125 kandidaati. Eri põhjustel on erakonnast lahkunud või eemaldunud neist 14,4 protsenti ehk 18 inimest, kes kokku tõid IRLile enam kui 20 000 häält ehk 26 protsenti erakonna kõigist häältest. IRLi toetas toonastel valimistel 78 697 inimest.

Suurima häältesaagi tõi IRLile partei toonane peaministrikandidaat ning Harju- ja Raplamaa valimisringkonna esinumber Juhan Parts, kes kogus 4208 häält ja pälvis sellega ringkonnamandaadi. Aasta algul sai temast Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas, kus ta on ametis veel enam kui viis aastat.

Partsi kabinetiülemana asus suve hakul tööle valimistel Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine esinumbrina kandideerinud ning 2313 häälega samuti ringkonnamandaadi saanud Ken-Marti Vaher. Kuigi mõlemad kuuluvad senini IRLi, on nad nii erakonnast kui Eesti poliitikast kaugenenud ega kandideeri ilmselt ka järgmistel valimistel. Vaher ütles alles mai lõpus, et on osalenud Eesti poliitikas 16 aastat ning alustab järgmist eluetappi, mis tähendab ka pausi aktiivsest poliitikast.

IRList on eri ajal välja astunud veel kolm eelmiste riigikogu valimiste aegset ringkonna esinumbrit: Tartus 2267 häälega ringkonnamandaadi saanud ja praegu parteituna riigikokku kuuluv Margus Tsahkna, Jõgeva- ja Tartumaal 1405 häälega kompensatsioonimandaadi saanud praegune Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Ida-Virumaal 761 häält saanud, kuid riigikogust välja jäänud ajakirjanik Anvar Samost.

Koos Tsahknaga esmaspäeval IRList lahkunud riigikogu liige Marko Mihkelson kogus Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas kandideerides 2842 häält ja pälvis selle tulemusega ringkonnamandaadi.

Tallinnas kandideerinutest on erakonnast välja astunud praegune võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, mullu sügisel presidendi kantselei direktoriks saanud Tiit Riisalo ning eelmise aasta algul erakonnast lahkunud ja Keskerakonnaga ühinenud Maksim Rogalski, kes praegu töötab avalike suhete nõunikuna Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses. Pakosta tõi erakonnale Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas 1808, Riisalo 229 ja Rogalski samas ringkonnas 278 häält.

IRList on lahkunud ka Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 1020 häält saanud kunagine riigikogu liige Erki Nool ning samas 62 häält kogunud Reet Trei, kes tänavu juuni keskel astus Keskerakonda. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas kandideerinud ning tänavu aprillis parteist välja astunud Merle Mäesalu tõi erakonnale 289 häält.

Kõige suuremad kaotused on IRLi tabanud Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas, kus kandideerinud 10 inimesest kuulub praegu erakonda kuus. Peale Aaviksoo ei kuulu alates 2015. aastast erakonda ettevõtluses tegutsev Toivo Peets, kes sai valimistel 269 häält, ning vaimulik Joel Luhamets, kes pälvis 413 valija toetuse. Samas ringkonnas kandideerinud majandusteadlane Andres Arrak suri tänavu mais.

IRList on välja astunud ka riigikogu kauaaegne esimees Ene Ergma, kes kogus Tartu linnas valimisnimekirja viimasel kohal kandideerides 798 häält, kunagine Võru maavanem ja linnapea, eelmisesse riigikogu koosseisu kuulunud Ülo Tulik, kes sai Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnas 490 häält, ning koolitaja Marek Mekk, kes kogus samas ringkonnas 208 häält.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2019. aasta märtsis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles