Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riigikogu kevadised istungid pääsesid pikimate istungjärkude edetabelisse

Täiendatud kell 15.36

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigikogu tänavusel pikimal istungil pidi valitsuse maksumuudatusi tundide viisi kaitsma toonane rahandusminister Sven Sester. | FOTO: Liis Treimann

Riigikogu täiskogu kevadised istungid pääsesid enam kui 20 aasta pikimate istungjärkude edetabelisse.

Neljapäeval kevadistungjärgu lõpetanud riigikogu pidas esimesel poolaastal 71 korralist istungit, mis kestsid kokku 249 tundi ja 37 minutit. Korralistele istungitele lisandus täna 15 seaduse vastuvõtmiseks korraldatud erakorraline istungjärk, mis kestis täpselt kolm ja pool tundi.

Poolaasta pikima istungi pidas parlament 17. mail, mil kell 13 infotunniga alanud istung lõppes järgmisel hommikul kell 6.13. Üle 17 tunni kestnud istungit venitasid valitsuse algatatud ja opositsiooni teravat kriitikat pälvinud maksumuudatused. Istungjärgu lühim istung toimus 9. märtsil, kui kohaloleku kontrollile ja ühe seadusemuudatuse vastuvõtmisele kulus üksnes neli minutit.

Riigikogu kantselei andmetel on tänavukevadine istungjärk riigikogu pikimate istungjärkude edetabelis kolmandal kohal.

Riigikogu täiskogu tööaja üle peetakse arvestust alates 1995. aastal valitud kaheksandast parlamendikoosseisust. Seitsmenda koosseisu istungite kestuse kohta puuduvad täpsed andmed, sest stenogrammides istungite lõpuaega ei fikseeritud.

Seni kõige pikemad istungid toimusid riigikogu kantselei andmetel 2001. aasta kevadel, mil täiskogu istus koos 276 tundi ja viis minutit. Teisel kohal on parlamendi mullukevadine istungjärk, mis kestis 274 tundi ja 30 minutit, ning kolmandal kohal tänavune kevadistungjärk 249 tunni ja 37 minutiga. 240 tundi ja 17 minutit kestsid riigikogu istungid 2000. aasta kevadel ning 228 tundi ja 52 minutit 2012. aasta sügisistungjärgul.

Tänavu esimesel poolaastal võttis riigikogu vastu 99 õigusakti, neist 61 seadust ja 23 otsust korralistel ning 15 seadust tänasel erakorralisel istungil. Kokku on 2015. aasta märtsis valitud parlamendikoosseis vastu võtnud 224 seadust, 92 otsust ja kaks avaldust. 318 õigusaktist pea 70 protsenti ehk 222 on algatanud valitsus.

Komisjonidest on suurim koormus langenud põhiseadus- ja rahanduskomisjonile, mis on juhtinud vastavalt 50 ja 48 eelnõu menetlemist. Euroopa Liidu asjade komisjon ja maaelukomisjon on olnud aga vaid vastavalt ühe ja kuue vastuvõtmiseni jõudnud eelnõu juhtivkomisjoniks.

Sel aastal alustab parlament korralisi istungeid taas 11. septembril.

Tagasi üles