Elektroonilise hääletuse tulemuste tühistamist nõudev Keskerakond kavatseb esitada kaebuse Euroopa kohtule, kuna riigikohus jättis neljapäeval Keskerakonna kaebuse ilma sisulise aruteluta rahuldamata.
Keskerakond kavatseb Euroopa kohtule valimiskaebuse esitada
31. märts 2011, 19:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles BNSile, et otsus minna kaebusega Euroopa kohtusse on Keskerakonna esimene reaktsioon riigikohtu otsusele. «Suure tõenäosusega me läheme kaebusega Euroopa kohtusse, lõpliku otsuse selles küsimuses langetame ilmselt järgmise nädala alguses,» lausus Pukk.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis rahuldamata Keskerakonna kaebused, millega erakond taotles riigikogu liikmete, asendusliikmete ja lisamandaatide nimekirja registreerimise seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist ning hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist.
Riigikohus märkis, et elektrooniline hääletamine lõppes 2. märtsil ning keskvalimiskomisjon tegi elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks 6. märtsil. Seega vastavalt seadusele lõppes elektroonilise hääletamise korraldamisega seotud toimingute vaidlustamise tähtaeg 5. märtsil ning elektroonilise hääletamise tulemuste vaidlustamise tähtaeg 9. märtsil, edastas riigikohtu pressiesindaja.
Riigikohus märkis, et Keskerakond pole elektroonilise hääletamise korraldamist vaidlustanud. Kohus leidis, et väidetega elektroonilise hääletamise korraldamise kohta ei saa vaidlustada hääletamistulemusi ega riigikogu liikmete, asendusliikmete ja lisamandaatide registreerimise otsuseid.
Erakond põhjendas esitatud kaebust riigikogu valimistel 25. veebruarist kuni 2. märtsini 2011 toimunud elektroonilise hääletamise puudustega.
Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on riigikohtu otsuses on toodud rida vormilisi põhjendusi, miks Keskerakonna kaebust mitte rahuldada, kuid mingit diskussiooni e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse üle ei toimunud
«Meil ei jää muud üle kui tõstatada e-valimiste probleem üles ka riigikogus ning otsida tuge ekspertidelt. Leian, et seni, kuni pole e-valimiste turvalisus ja usaldusväärsus sajaprotsendiliselt selge, ei tohiks e-valimisi enam rakendada. Samuti leian, et asjade sellisele käigule peab oma hinnangu anda Euroopa kohus,» sõnas Toobal.
Toobal on varem öelnud, et riigikohtule esitatud kaebuse esitamise tingisid suuresti Paavo Pihelgase rahuldamata jäetud kaebused, kus oli tõestatud, et e-hääletuse protseduuri on võimalik hääletaja teadmata manipuleerida. Tema sõnul tõestas arvutihuviline tudeng Paavo Pihelgas nii vaatlejate ees kui ka telesaates «Pealtnägija», et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus on hõlpsasti manipuleeritav selliselt, et hääletaja ega ka vabariigi valimiskomisjon (VVK) ei saa manipuleerimisest mitte mingil viisil teada. «Reaalselt on võimalik, et valija e-häält ei edastatud, kuigi vastavasisulise teate hääletaja sai,» lausus Toobal.
Toobali sõnul leidis riigikohtu kolleegium Paavo Pihelgase kaebuse puhul, et võttes arvesse elektrooniliselt antud häälte osakaalu riigikogu valimistel, võivad rikkumised mõjutada oluliselt valimistulemust. Ta lisas, et lisaks probleemidele seoses e-hääletamise ebaturvalisusega oli täiendavaks probleemiks asjaolu, et valijarakendus ei kuvanud teatud juhtudel kõikide kandidaatide nimesid.
VVK registreeris riigikogu liikmed ja asendusliikmed 24. märtsil ning 26. märtsil ilmusid vastavad otsused Riigi Teatajas. Valimistulemused loeti väljakuulutatuks sellele järgneval päeval.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigikogu uue koosseisu avaistungile järgmiseks esmaspäevaks, 4. aprilliks.