Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rohelised: oleme lõputu kontrolli ja olematu rahastusega lõksu püütud

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Züleyxa Izmailova. | FOTO: Liis Treimann

Riigikogus esindamata Eestimaa Rohelised teatasid vastuseks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni märgukirjale, kus juhiti tähelepanu erakonna äärmiselt nõrgale finantsseisundile, et roheliste olukord on viimase kolme aastaga märkimisväärselt paranenud ja erakond on jätkusuutlik.

Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova teatas Postimehele, et aastatetagusega võrreldes on erakonna olukord palju parem ning selle aasta alguses on partei võlg veelgi vähenenud. «Kõik võlausaldajad saavad oma vahendid tagasi, rääkimata tasutud intressidest, trahvidest ja kohtutäiturite tasudest. Kutsume kõiki meid annetustega toetama, sest rohelisteta parlamendis kaunist Eestimaad enam kauaks ei jätku,» ütles ta.

Samuti ütles ta, et vastupidiselt ERJK esimehe Ardo Ojasalu väitele ei ole finantsseis Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. «Viimase aasta jooksul on Eestimaa Roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetus noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10 protsendi, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus,» lausus Izmailova.

Muu hulgas avaldas ta arvamust, et sama järjekindlusega, kui roheliste toetus paraneb, püüab parlamendiparteide esindajatest koosnev komisjon rohelisi rünnata. «Erinevalt parlamendierakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest,» ütles ta.

Izmailova hinnangul on rohelised lõputu kontrolli ja olematu rahastusega lõksu püütud. «Meie finantsseisund ei ole praeguse poliitmaastiku suurim probleem, kui mitmed riigikogu erakonnad on seotud suuremahuliste altkäemaksu afääridega ning Eestit lõhestavat Rail Balticut veavad tundmatud isikud. Niimoodi me seda igatahes ei jäta,» teatas ta.

Tema sõnul peaks komisjon poliithõnguliste avalduste tegemise asemel astuma samme ausa poliitilise konkurentsi suurendamiseks. «Me ootame komisjonilt sisulist ja põhjuslikku analüüsi olukorrale, kus toimub raha, mitte ideede võistlus, ning vastavaid ettepanekuid seadusandjale. Hakatuseks tuleks kaotada kautsjoninõue, mis on sisult varanduslik tsensus ja piirab kodanike võrdseid võimalusi olla valitud riigikokku ning teiseks rahastada erakondi riigieelarvest vähem ja võrdsemalt,» ütles Eestimaa Roheliste juht, kelle hinnangul peaks komisjon samuti ette võtma erakondade korruptsioonijuhtumid.

«Me soovime, et komisjon tegeleks tegelike ja aktuaalsete probleemidega. Nendeks on kindlasti Reformierakonna juhtiv osa näiteks Tallinna Sadama nõukogus, mille otseses alluvuses toimis aastaid nii korruptsioon miljonites eurodes kui ka pehmelt öeldes ringkäenduslik hall majandus. Aga samuti IRLi ja SDE juhtkonnaga seotud korruptsiooni ja lihtlabase varguse juhtumid. Me ei tea, miks komisjon pole nende juhtumite osas nähtavalt aktiivne ning tegeleb riigieelarvet mitte kurnava erakonna (teiste erakondade kõrval) mikroskoopilise võlaga,» teatas Izmailova.

ERJK ütles eile rohelistele saadetud järjekordses märgukirjas, et pikka aega erakonna finantsseisu jälgides on komisjonil tekkinud arusaam, et roheliste majandustegevus pole jätkusuutlik. Erakonnal on pikaajaline võlgnevus juba üle-eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimiste kampaaniast.

Komisjon rõhutas taas erakonna juhatuse vastutust erakonna majandusliku juhtimise eest ja juhatuse hoolsuskohustusest tulenevat nõuet erakonna pikaajalise maksejõuetuse korral kuulutada viimase meetmena välja erakonna pankrot.

Tagasi üles