Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vakra: Tallinna Televisioonil oleks tulevikku ainult koos erainvestoritega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rainer Vakra. | FOTO: Erik Prozes

Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaadi Rainer Vakra hinnangul ei ole Tallinna Televisioon praegusel kujul õigustatud ning kui sellel telekanalil üldse tulevikku on, siis ainult erainvestoreid kaasates.

Postimees esitas sotsiaaldemokraatide ametlikult kinnitamata linnapeakandidaadile Rainer Vakrale kaheksa küsimust. Samadele küsimustele on vastanud ka Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas, Reformierakonna mitteametlik linnapeakandidaat Kristen Michal ja Konservatiivse Rahvaerakonna mitteametlik linnapeakandidaat Martin Helme.

Mis on kolm konkreetset objekti, kuhu tuleks investeerida ja mis tuleks teie arvates valmis teha?

Ma ei keskenduks objektidele, vaid teemadele. Esiteks lasteaedade täielik renoveerimine ning nende tegevuse toetamine, et lapsed saaksid sealt ladusa emakeele kõrval teise keele oskuse, mis suurendab nende hilisemat hakkamasaamist. Mida varem puututakse emakeele kõrval kokku võõrkeeltega, seda lihtsam on tulevikus keelte omandamine. See tähendab uute lasteaiaõpetajate töölevõtmist, nende motiveerimist. Teiseks autode parkimiskohad – Tallinna mägedel on palju rohkem autosid, kui on parkimiskohti – see probleem tuleb lahendada nii et iga auto jaoks oleks koht. Kolmandaks Tallinna puhastamine prügist – seda nii heakorra kui ka poliitilises tähenduses.

Kas Tallinna Televisioon tuleks kinni panna? Mis saab n-ö linnapangast ja linnapoest ehk lipost?

Tallinna Televisioon peab olema ajakirjanduslikult vaba ja sõltumatu, praegu on see Keskerakonna ja EKRE propagandakanal. Tänase vaadatavuse ja vormi juures ei ole õigustatud sellele kulutada 3,7 miljonit eurot aastas – selle raha eest saaks täielikult renoveerida 2–3 lasteaeda. Kui sellel televisioonil üldse näha tulevikku, siis tuleb kindlasti kaasata erainvestoreid. Aga linnapanga ja lipo taolised eksperimendid loeksin mina päeva pealt lõppenuks, nende elushoidmisele kulub liiga palju linnarahva raha.

Mis on põhimõttelised muudatused, mida Tallinn vajab?

Tallinn konkureerib täna Riia, Helsingi ja Stockholmiga, et meelitada siia ettevõtteid, talente või turiste. Tallinna eesmärk on olla vaieldamatult innovaatilisem, rohelisem ja sõbralikum pealinn – see tähendab, et peame olema konkurentidest paremad ja kiiremad. Selleks on vaja läbipaistvat ja kaasavat linnajuhtimist, mis asendaks senise Keskerakonna ainuvõimu, mille vastu on politsei ja prokuratuur aastaid huvi tundnud, kahjuks põhjusega. Altkäemaks ja korruptsioon iseloomustavad liiga sageli praegust pealinna valitsemist. Tallinn vajab vahetust.

Mis oleks see suur, utoopiline idee à la Tartu õhutramm, mis võiks Tallinnas olla?

Metroo, nii nagu on Helsingis – viia ühistransport maa alla, et maa peale jääks rohkem ruumi inimestele, seda nii parkide, kergliiklusteede kui ka mänguväljakute näol. See oleks reaalne samm autovaba kesklinna suunas.

Kui ohtlikuks peate seda, et riigi pealinnas jätkub ühe erakonna ainuvõim?

Igasugune suletus, mida kellegi ainuvõim soodustab, on arengut takistav. Tänane linnavalitsus on justkui sumbunud tiik, mis vajab värsket vee peavoolu. Selline tiik ei ole elukeskkond, kus tänane tallinlane soovib elada. Ja me oleme seda hakanud reaalsete tegudega muutma. Järgmisel aastal suuname laste treeningutesse ja huvialategevusse 15 miljonit eurot, millest pealinn saab 800 000. Lisaks panustame 7 miljonit eurot, et  tantsupidude kodu ehk Kalevi staadion saaks tõelise värskenduse. Lihtsalt tegudega tuleb näidata, et koostöös suudetakse rohkem, kui üksinda teistele vastandudes.

Kas tasuta ühistransport peab jääma?

Jah, aga seda tuleb oluliselt arendada ja kaasajastada. Tänaseks on selge, et selleks, et ühistranspordi kasutajate arv autojuhtide arvelt kasvaks, ei piisa ainult sellest, et teenus oleks tasuta. Oluline on teha hüpe kvaliteedis. Mina igapäevase rongikasutajana võin kinnitada, et peale euroopalike rongide jõudmist Eestisse, on tee rongi leidnud kümneid kordi rohkem inimesi.

Kas munitsipaalmaju on vaja?

Tallinna linnavõimu kõige olulisem põhimõte peab olema, et iga linlane on tähtis ja kedagi ei jäeta tema hädas üksinda. Seega on munitsipaalmajad vajalikud, kuid need ei tohi tekitada geograafilist või mentaalset getostumist.

Millisel moel võiks linnaosade iseseisvust suurendada?

Kohaliku kogukonna hääl peab olema kuulda ja arvestatav nii Vabaduse väljakul linnavalitsuses kui ka Vana-Viru tänaval volikogus. Aga linnaosade iseseisvus algab kohalikust esinduskogust ehk halduskogust. Ja just halduskogu peaks saama õiguse kinnitada linnaosavanem ja ka linnaosa eelarve. Ainult siis saame rääkida linnosade eripärast ja ajaloost. Kõik ülejäänud muutused on tegelikult kosmeetilised ja päriselus tulemust ei anna.

Tagasi üles