/nginx/o/2015/03/09/3851603t1h08f9.jpg)
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) saatis riigikogus esindamata Eestimaa Roheliste juhatusele järjekordse märgukirja, kus juhtis tähelepanu erakonna äärmiselt nõrgale finantsseisundile.
ERJK: Eestimaa Rohelised pole majanduslikult jätkusuutlikud (1)
18. mai 2017, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERJK esimehe Ardo Ojasalu sõnul on erakonna netovara suures ulatuses negatiivne ja kohustused samas ulatuses tasumata, kuna laekunud tulust ei teki nende tasumiseks piisavalt katet. Tasumata lühiajaliste kohustuste vanus on tema sõnul keskmiselt 2200 päeva.
«Aruannetest ilmneb, et käibevara kohustuste tasumiseks praktiliselt puudub, netovara on suures ulatuses negatiivne, vähene aastatulu ei kata eelnevalt tekkinud kahjumit ja seda kõike juba aastaid,» ütles Ojasalu märgukirjas.
Rohelised otsustasid oma netovara seisu parandamiseks eelmisel aastal loobuda mõnede eelmiste perioodide kohustuste täitmisest ja kajastasid neid raamatupidamises tuluna summas 4076 eurot. Seepeale juhtis komisjon märgukirjaga erakonna tähelepanu asjaolule, et võlausaldajate nõuetest loobumise puhul on kohustuste mahakandmine finantsarvestuse seisukohast aktsepteeritud, kuid erakonnaseadus käsitleb seda kui keelatud annetust.
Ojasalu sõnul keelab seadus juriidilise isiku annetuse ning loeb keelatud annetuseks erakonna vastu suunatud nõuetest loobumise. «Keelatud annetus tuleb tagastada selle teinud isikule, seega ei taga erakonna kohustuste mahakandmine erakonna finantskoormuse vähenemist ega parane ka netovara seis. Pigem on tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik suurema rahalise toetuse hankimine,» kirjutas ta.
Erakonnal on pikaajaline võlgnevus juba üle-eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimiste kampaaniast, mistõttu on komisjon korduvalt pidanud tähelepanu juhtima erakonna negatiivsele finantsseisundile ja juhatuse vastutusele erakonna finantsjuhtimise eest.
Ojasalu sõnul paranes erakonna finantsseis tänavu esimeses kvartalis 2600 euro võrra. «Kuigi ühe kvartali tulemus pole prognoosimiseks piisav, võib finantsseisu trendi silmas pidades eeldada, et erakonna finantsolukord normaliseerub kauges tulevikus. Pikaajaline finantsvõimekuse puudumine seab piirid ka erakonna aktiivsele poliitilisele tegevusele, seab kahtluse alla erakonna majandusliku pädevuse ja on koormav võlausaldajatele,» ütles ta.
Erakonnaseadus nõuab erakondadelt finantsdistsipliini täitmist ja mittetulundusühingute seadus ühingu juhatuselt vastutustundlikku käitumist. «Pikka aega erakonna finantsseisu jälgides on komisjonil tekkinud arusaam, et erakonna majandustegevus pole jätkusuutlik,» ütles Ojasalu.
Seetõttu rõhutas ta veel kord komisjoni nimel erakonna juhatuse vastutust erakonna majandusliku juhtimise eest ja juhatuse hoolsuskohustusest tulenevat nõuet erakonna pikaajalise maksejõuetuse korral kuulutada viimase meetmena välja erakonna pankrot.