Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Helme: reformierakondlased on aru saanud, et me oleme täiesti normaalsed inimesed

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mart Helme. | FOTO: Eero Vabamägi

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul ei välista Reformierakond enam võimalikku ühist koalitsiooni, sest on opositsioonis tehtud koostöö käigus aru saanud, et EKREs on täiesti normaalsed inimesed.

Helme ütles Postimehele, et Reformierakond välistas EKREga koostöö, kui nad ei tundnud erakonda ja olid langenud «Eesti vasakliberaalse ajakirjanduse käivitatud demoniseerimise ohvriks». «Meenutage ise, missuguste epiteetidega meid kostitati, kui me riigikokku saime: fašistid, natsimeelsed, vihaõhutajad, homofoobid, rassistid... Nüüd nad on meiega teinud pool aastat opositsioonis koostööd ja näinud, et me oleme täiesti normaalsed inimesed ja kõik need inetud epiteedid lihtsalt ei pea paika,» ütles Helme Reformierakonna meelemuutust selgitades.

Teiseks on Reformierakonnal ja EKRE-l tema sõnul ühine suur mure poliitika pärast, mida praegune Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus ellu viib. «Kõigil meil on ühine mure seoses vasakvalitsuse venestamispoliitikaga, mis väga selgelt viib ellu Karaganovi lähivälismaa doktriini, ja Eesti majanduse laastamisega,» lausus ta.

Samuti ei ole Helme sõnul hea praeguse valitsuse tervis, sest lisaks segadusele IRLis on vastuolud võimendunud ka Keskerakonnas. Seetõttu on opositsioonierakondade iganädalastel nõupidamistel tulnud tema sõnul muu hulgas jutuks küsimus, kas praegusele valitsusele oleks võimalik leida alternatiivi. Aruteludest on tema sõnul läbi käinud isegi erakorraliste valimiste idee. «Seda ei ole nii lihtne teha, seda peetakse üldiselt üsna ebatõenäoliseks, aga see mõte on vilksatanud, sest meeleheide on suur,» rääkis ta.

Läbirääkimisteni pole asi Helme sõnul siiski jõudnud ja see polekski tema sõnul väga lihtne. «Üks asi on kokku saada potentsiaalsed 51+ häält, et valitsus ära teha, teine on see, et meie ei lähe valitsussse, kus mingit hulka meie programmilisi seisukohti ei ole võimalik ellu viia. Me ei lähe lihtsalt valitsusse, sest keegi meist tahaks minister olla,» rõhutas Helme.

Tema sõnul antakse EKREs endale aru, kui pingeline on ministritöö ja kui raske on ministril panna «sisuliselt autonoomseks muutunud ametnikkonda» endaga üht sammu käima. «See on väga suur väljakutse ja lihtsalt minna valitsusse tilbendama, mingisuguse manusena ministrit mängima, see ei paku absoluutselt mitte mingit huvi,» ütles ta.

Küsimusele, kui palju sõltub IRLi homsest juhivalimisest, vastas Helme, et küsimus on uue esimehe autoriteedis ehk selles, kas ta on võimeline panema erakonna oma plaani järgi liikuma. Tema hinnangul on IRLil ainult üks võimalus: praegusest koalitsioonist ära tulla, jääda kas üldse opositsiooni ja oma asjad korda ajada või minna paremvalitsusse ning teha neid asju, mis on kirjas erakonna programmis. «Kui uus liider seda ei suuda, siis see erakond püsima ei jää. Selles valitsuses ei jää see erakond mingil juhul püsima,» ütles EKRE juht.

Iva ja Seeder valitsust lammutada ei taha

IRLi juhikandidaadid Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder ütlesid eile Vikerraadio saates «Reporteritund», et esimehe valimine koalitsiooni ei muuda. Iva sõnul vajab erakonnas laiemat arutelu, kuidas IRL saab koalitsioonis enda programmilisi eesmärke täita ning kas on mingeid muudatusi, mida ei suudeta ära hoida. «Nii et kindlasti on [vaja] sisu üle arutelu ja koos erakonnaga, mitte ainult ei sõltu see erakonna esimehest,» ütles ta.

Hiljem täpsustas ta, et tema hinnangul oleks mõistlikum ja parem, kui praegune koalitsioon kestaks järgmiste riigikogu valimisteni, mis toimuvad 2019. aasta märtsis. «Vaadates juba ajalist mõõdet, ei ole muutmise pärast muutma vaja hakata,» ütles Iva, viidates muu hulgas Euroopa Liidu eesistumisele selle aasta teisel poolel.

Seeder ütles raadiosaates, et IRL peab kõigepealt ise uue esimehe ja juhatuse eestvõttel mõnevõrra muutuma. «Kui me seda teeme ja seda suudame, siis juba selle kaudu muutub olemasolev koalitsioon, isegi ilma selleta, et koalitsiooni osapooled peaksid muutuma,» lausus ta.

Tema sõnul peab IRL selgemalt ja kindlamalt ellu viima oma maailmavaatelist poliitikat, mistõttu vajaksid muu hulgas üle vaatamist koalitsiooni majandus- ja maksupoliitilised plaanid. «Kui palju on võimalik koalitsioonis midagi muuta, seda näitab tulevik.»

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRLi valitsusel on riigikogus 56 häält. Opositsioonilisel Reformierakonnal on 30, Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE-l seitse mandaati.

Tagasi üles