Endise haridusministri ja kolleegi Tartu Ülikoolist Toivo Maimetsa sõnul võib värskelt haridusministrilt Jaak Aaviksoolt oodata jõulisi tegusid, mitte liigset muretsemist näiteks enda maine pärast.
Maimets: mille Aaviksoo ette võtab, selle ära teeb
29. märts 2011, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tundes Aaviksoo reljeefseid väljendusi, avaldab mõni inimene kartust, et nüüd hakkab tulema ja jälle saama. Mina neid karutusi ei jaga,» kommenteeris Maimets Postimees.ee’le.
«Selge see, et Aaviksoo on seda tüüpi inimene, et kui ta on milleski tõsiselt veendunud ja ette võtab, siis ta selle ka läbi viib. Aga ma ei arva, et see oleks asi, mida peaks ette kartma.»
Maimetsa sõnul võib see tähendada tasuta kõrghariduse lubaduse elluviimist, samas märkis ta, et idee teostamiseks on mitmesuguseid vorme ja viise.
«Üks asi on, kui sa räägid sellest valimispoliitilises mõttes, teine see, et täna on vaja see täita väga konkreetse sisuga ja valikutega, mis see kaasa toob.»
Maimetsa sõnul pole kartust, et Aaviksoo haridusministrina hakkama ei saa ning suuri stiilimuutusi ees oodata pole. «Iseasi on see, et Eestis on veel terve rida võimekaid inimesi, kes võiks hakkama saada haridusministrina.»
Maimetsa väitel ootab tähtsaima küsimusena Aaviksood ees Eesti gümnaasiumivõrgu korrastamine.
«Eestis on kahtlemata punkt number üks koolivõrgu korrastamine, mida erinevad ministrid on üritanud natuke mõistuslikult teha, kuid kellelgi ei ole see õnnestunud. Praegu kukuvad koolivõrgud kokku kaootiliselt, nagu karta oli,» rääkis Maimets.
Ta väljendas usku, et Aaviksoo ei löö taolise väljakutse ees põnnama.
Teine oluline küsimus on Maimetsa sõnul venekeelsete gümnaasiumite üleminek eesti õppekeelele, mis tuleb võimalikult valutult ellu viia.
Kõrgharidusmaastikust rääkides tõi Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maimets välja, et lisaks madalatasemeliste väikekoolide sulgemisele tuleb vähendada Eesti ülikoolide omavahelist dubleerimist.
«Sapaka hinna eest ei ole võimalik Mercedest osta,» rääkis Maimets, märkides, et efekti võib anda mitte üksnes lisaraha suunamine kõrgharidusse, vaid ka olemasolevate eurode efektiivsem jaotamine.
«Võiks teha väga selged kokkulepped, et meil ei võistle Tartu ja Tallinna ülikoolid omavahel, vaid on kokkulepped ning võistleme ülejäänud Euroopa ja maailma partneritega. Selliseid kohti, kus saaks optimaalsemalt hakkama, on päris palju.»