Praxis: võimuliit kombib võimalusi tervishoidu liberaliseerida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsiendid.
Patsiendid. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Valitsusliidu programmis on näha soovi kombata võimalusi tervishoiu liberaliseerimiseks. Muus osas võib aga eeldada, et selle valitsuse ajal suuri muudatusi tervishoiusüsteemis ei tule ning avalikke kulusid hoitakse tervishoiu valdkonnas kindlalt kontrolli all.

«See omakorda tähendab, et ka patsientidele riigipoolne tugi märkimisväärselt ei saa suureneda,» ütles Praxise juhatuse liige Ain Aaviksoo.

Samas on tema sõnul näha soovi kombata võimalusi eeskätt tervishoiusüsteemi liberaliseerimise suunas. «Seda võib järeldada sellest, et avaldatakse toetust tervishoiu rahastamise mitmekesistamisele ja väljendatakse soovi suurendada võimalusi vabatahtlikuks tervisekindlustuseks,» põhjendas ta.

«Koalitsioonileppest on näha, et valitsusliit kavandab ettevaatlikke samme tervishoiuteenuste pakkujate turu liberaliseerimiseks Eestis. Ehk teisisõnu soodustatakse pakkujate paljusust, mis teoreetiliselt võiks pikas perspektiivis kaasa aidata nii patsientide valikuvõimaluste suurendamisele kui ka teenuse patsiendikesksemaks muutumisele ning kvaliteedi paranemisele. Seejuures tuleb tõenäoliselt arvestada suuremate kulutustega tervishoiule,» märkisid võimuliidu programmi uurinud Praxise analüütikud.

Koalitsioonikokkuleppes on tervishoiupoliitika osas kajastatud valdav enamik Reformierakonna valimisprogrammis toodut. Kuigi osaliselt kattuvad Reformierakonna lubadused IRLi omadega, hindavad Praxise analüütikud, et oluliselt rohkem on välja jäänud IRLi valimiseelsetest lubadustest.

«Arvestades seda, et Reformierakonnal oli kõige lühem tervishoiuprogramm, siis on see koalitsiooniläbirääkimiste mõttes tähelepanuväärne tulemus,» märkisid analüütikud.

Praxise valimiste-eelne erakondade programmide analüüs näitas, et platvormid ei kanna terviklikku visiooni Eesti tervishoiu korraldamisest järgmisel valitsemisperioodil. Suurima strateegilise riskina toodi välja tasakaalustatud ning kogu Eestit hõlmava taristu ja tervishoiupersonali arendamise poliitika puudumist.

«Seega tervishoiupoliitika terviklikku käsitlust, mis hõlmab nii haiguste ennetust, patsiendikesksust, elanike finantskaitse tagamist, süsteemi rahalist jätkusuutlikkust kui ka ressursipoliitikat, tuleb veel oodata,» tõdesid Praxise analüütikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles