Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik leidis, et Reformierakonna pakutud alternatiiv emapensionile ei lahenda IRLi osutatud probleemi lapsevanemate erinevast kohtlemisest.
Leppik: Reformierakonna alternatiiv emapensionile ei lahenda probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et riigi poolt vanemahüvitiselt teise samba maksete tasumine saab paremal juhul puudutada vaid neid vanemaid, kelle lapsed sünnivad tänavu või edaspidi. Selline abinõu ei lahenda seega IRLi poolt osutatud probleemi lapsevanemate erinevast kohtlemisest - need vanemad, kelle lapsed sündisid enne 1991. aastat, saavad kaks aastat pensionistaaži iga lapse kohta, aga need vanemad, kelle lapsed sündisid 1991 või hiljem, ei saa. Ja mõistagi ei paku RE lahendus midagi neile vanematele, kes teise sambaga üldse liitunud pole,» kritiseeris Leppik.
«Meenutame, et Reformierakonna 2003. aasta valimislubadusena tasub riik 2005. aastast 1 protsendi vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta vanema teise samba kontole vanemahüvitise saamise perioodil. See on aga paraku vaid üks kuuendik tavapärasest teise samba sissemaksest ja nii on lapsevanemad saanud «karistada» mitte ainult riiklikus pensionisüsteemis, vaid ka teises sambas,» märkis Leppik.
«Tõsi, kuna vahepeal olid teise samba maksed peatunud, siis poolteist aastat olid väikselapsega kodus olevad vanemad tõesti töölkäijatega pensionikogumises samal pulgal. Arvestades vanemahüvitise kulusid 2011. aasta riigieelarves, kuluks vanemahüvitistelt riigipoolse 4 protsendi makse tasumiseks teise sambasse umbes 6,8 miljonit eurot.»
«Lõpuks võiks Reformierakond pakutu valguses küsida retoorilise küsimuse - kui pension sõltub palgast vaid osaliselt, kas siis emapension peaks sõltuma emapalgast täielikult?» lisas Leppik.
«Läbirääkimiste kulg reedab, et lastekasvatamise eest pensioni maksmise küsimuses on Reformierakonna ja IRLi vahel kokkulepe visa sündma ning RE katsetab erinevaid taktikaid, et suruda IRLi oma sõnu sööma,» leidis Leppik. Teisalt ei pidanud ta tõenäoliseks, et see üksikküsimus oleks sellise kaaluga, et Reformierakond hakkaks pilli lõhki puhuma.
Leppiku arvates paistavad oravad omapoolsete poliitikaalternatiivide pakkumisega tunnistavat, et mingi probleem lapsevanematel oma tulevase pensioniga laste kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aja tõttu siiski on. «Ilmne on see, et nii nagu pärast 2003. aasta valimisi transformeerus toonane RE poliittoode «emapalk» juriidilises keeles vanemahüvitiseks, transformeerub ka IRLi poliittoode «emapension» millekski sooliselt neutraalseks ja juriidiliselt korrektseks,» arvas sotsiaalpoliitika professor.
«Milleks täpselt, antakse avalikkusele kantslist teada ilmselt lähipäevil. Ometi oleks diskussiooni erinevate poliitikaalternatiivide vahel tulnud pidada avalikult valimiskampaania ajal, mitte nüüd kiirustades ja suletud uste taga,» sõnas Leppik. Reformierakonna valimisprogrammist paraku selleteemalisi ettepanekuid ei leia ja nii ei ole ei analüütikutel ega valijatel olnud võimalust nende poliitikaalternatiive hinnata.