Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et Keskerakonna siseelu jälgivad vaatlejad meenutavad omaaegseid sovetolooge, kes riigijuhtide asetusest Lenini mausoleumi tribüünil tegid järeldusi võimuvõitlusest Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Samost: Keskerakonna siseelu vaatlejad meenutavad sovetolooge
13. märts 2011, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On tekkinud terve koolkond Keskerakonna vaatlejaid, kes meenutavad mulle omaaegseid sovetolooge, kes tegid uduse oktoobriparaadi tribüünipildi põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi,» rääkis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«See polnud just väga täpne teadus, nagu elu on näidanud. Nüüd tehakse järeldusi, et Jüri Ratas ja Kadri Simson pretendeerivad lähitulevikus erakonda juhtima,» kirjeldas Samost.
«Kui Edgar Savisaar kunagi üldse otsustaks lahkuda Keskerakonna juhi kohalt, siis loogiliselt võiks uus esimees parteil olla hoopis Mihhail Stalnuhhin, kui teha sellseid sovetoloogide stiilis järeldusi, aga nii Ratast, Simsonit kui Stalnuhhinit tegelikult rahuldab olukord, kus parteid juhib Edgar Savisaar,» leidis Samost.
«Lihtsustatult võikski öelda, et Keskerakonna hääled tulevad venekeelselt valijalt. Savisaare 23 000 häälele järgnes Stalnuhhin ligi 9000 häälega ja Dmitri Boroditš ning Yana Toom, eestlastest vaid Jüri Ratas tegi Nõmmel-Mustamäel Stalnuhhiniga sarnase tulemuse,» sõnas Samost.
«Keskerakond tegi esimsest korda sel sajandil läbi languse, kaotas üle Eesti toetust, samas SDE toetus kerkis kahekordseks. Arvan, et sellest kujuneb trend ja see on oluline muutus,» leidis ajakirjanik Kalle Muuli. «Üks peapõhjus on kindlasti nn idaraha skandaal, raha küsimine Venemaalt KGB taustaga inimeselt ja et see tuli avalikuks, see mõjutas Keskerakonna valimistulemust eestikeelsete valijatega piirkondades.»
«Süüdlasi väljastpoolt ei maksa otsida, esimehe enda moraali- ja eetikanormidele mittevastav tegevus on süüdi partei valimiskaotuses, mitte «õukonnameedia», Reformierakond või IRL,» ütles Muuli.
«Arvan, et ilma rahaküsimise skandaalita oleks trend olnud Keskerakonnale sama. Juba alates 2007. aasta riigikogu valimistest, kuigi vahepealsed valimised on olnud erinevat tüüpi, siis Keskerakonna toetajaskonnas venekeelsete valijate osakaal on suurenenud pidevalt,» selgitas Samost.
«Keskerakonna reaktsioon aprillisündmustele oli põhjus, mis tõi venekeelsed valijad sel määral nende selja taha. Alates maist 2007 TNS Emori küsitlused on näidanud venekeelsete valijate seas Keskerakonna toetuse kasvu,» lausus Samost.
«Tõenäolisemalt võib Keskerakonnas toimuda paleepöördekatse, mis kukub läbi, mis jälle tähendab parteile vaikset hääbumist, vene parteiks muutumist,» pakkus Muuli. «Järgmistel valimistel saadakse ilmselt kaks-kolm kohta vähem kui see kord. Ja selline perspektiiv paljudele Keskerakonna poliitikuile sobib. Tõenäosus, et keegi Keskerakonna sees suudaks Savisaare võimu pöörata, on väga väike.»
«Mina ei usu paleepöörde katsesse. Hoopis tuleks vaadata partei rahalist seisu, mis on oluline valimistulemuse mõistmiseks. Olukord on pärast valimisi muutunud viletsamaks, 800 000 eurot vist kulus valimiskampaaniaks, samuti uuesti on parteil jälle tekkinud maksuvõlad – ega me ei tea, mis tingimustel ja kust valimisteks raha saadi. Meenutame, et juhatuse liikmed on solidaarselt vastutavad MTÜ kohustuste eest,» rääkis Samost.
«Riigi rahakotist saadava raha hulk vähenes Keserakonna kohtade kaotuse tõttu ligi 10 protsendi võrra, partei rahaline olukord muutub nüüd veel pingelisemaks, ka teoreetilised võimalused seda leevendada, muutuvad keerulisemaks,» sõnas Muuli.
Tema hinnangul on oluline küsimus, kas Reformierakond ja IRL julgevad sotsiaaldemokraate Keskerakonna vastu välja mängida või kardavad konkurente. «Hakkame nägema jõujooni riigikogu komisjonide esimeeste määramisel ja riigikogu juhatuse valimistel – kas riigikogu teise aseesimehe koht jääb Keskerakonna kätte või hakkame seal sotsiaaldemokraatide esindajat nägema?»