Murelik Keskerakond vaatab juhi poole
8. märts 2011, 00:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksikute Keskerakonna juhi avalike kriitikute kõrval on ka eksperdid arvamusel, et partei isolatsioonist päästmiseks on esimehe vahetus varem või hiljem paratamatu.
Keskerakonna juhist Tallinna meeri Edgar Savisaare isikliku suursuguse häältearvu (23 012 häält) juures olid keskerakondlased sunnitud pühapäeva õhtul tõdema – üle Eesti on toetust kaotatud, senised piirkondlikud teised kohad on vahetunud pigem neljanda positsiooni vastu ning riigikogus on senisest kolm otsustushäält vähem.
Eneses reaalse poliitika tegemise, mitte opositsioonis istumise tukset tundvad keskerakondlased mõistavad, et sellise lüüasaamise järel ja juhi vahetumise korral oleks seis Eesti poliitikas hoopis teistsugune. Seda teab Reformierakond, seda pelgavad näiteks Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid.
Neil valimistel Keskerakonna ühe teisitimõtleja, Kalle Laaneti toetajana kaasa löönud ja ise kandideerimisest loobunud Ain Seppik tõdes, et erakonna saatus on Savisaare käes.
«Euroopalik tava ütleb, et valimistel kaotanud või senisest kehvema tulemuse teinud erakonna juht astub tagasi,» tõdes Seppik lisades, et ühe erakonna juhi ambitsiooniks ja sooviks peaks olema viia oma erakond koalitsioonikõnelustele. «Aga järelikult ei ole Eesti riik veel siiski nii euroopalik.»
Savisaare esimehe kohalt taandumist ootas Laanet juba pärast idarahaskandaali avalikuks tulekut. Liidri suhtes Keskerakonnas keegi tormama ei hakka, vastased peavad oma plaani, ja lähiajal peaks kokku tulema ka erakonna juhatus.
Savisaare mantlipärijaks pakutud lahkuva riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et eilne päev möödus tema jaoks isiklike konsultatsioonide tähe all. Savisaarega tal kohtumist või jutuajamist polnud.
Savisaar pühendas eilse päeva kohtumistele riigikogusse pääsenud Tallinna linnaosavanemate ja abilinnapeadega, kellele ütles, et nad jätaksid linnatöö ja läheksid Toompeale.
Ratas tunnistas, et pühapäevane valimispäev tähendas erakonna jaoks kaotust.
«Tugev organisatsioon oskab kaotusest teha oma järeldused ja oskab ka väärikalt kaotada, et tulevikus taas võita,» ütles ta ning küsimusele «kuidas edasi?» vastas: «Miski pole välistatud.»
Sotsioloog Ivi Anna Masso soovitas Keskerakonnal kiiresti juht välja vahetada.
«Valimised näitasid, et presidendi mõte, et need valimised peaksid olema eetika valimised, on mingil määral ka tõeks saanud,» leidis ta. «Keskerakonna valimistulemused näitavad, et rahvas siiski on märganud tõsist eetikaprobleemi.»
Masso hinnangul tõestab seda sotside tõus ja see, et nad Keskerakonnalt hulga hääli ära võtsid.
«Soovitan Keskerakonnale eetiliselt sirgjoonelist suhtumist olnud sündmustesse, ja sugugi mitte ainult Venemaalt rahaküsimisse. Selge, et samad trikid ei vea enam edasi,» rääkis ta.
Kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepa hinnangul saabub tõehetk Keskerakonna jaoks kahe aasta pärast, kui nad peaksid kohalikel valimistel Tallinnas ebaõnnestuma.
«Nad peaksid valmistuma selleks, et paari aasta pärast tuleb esimeest vahetada. Neid hääli, mille Edgar Savisaar erakonnale toob, ei too neile keegi teine,» sõnas ta.
Uudelepp tunnistas, et Keskerakond peaks nägema võimalust, et kui vahetavad Savisaare välja, siis on neil võimalus koalitsiooni pääseda.
«Seda vahetust ei pruugita muidugi uskuda,» nentis kommunikatsiooniekspert. «Varem või hiljem seisab neil (Keskerakonnal – toim) ees raske ja karm otsus esimees välja vahetada, aga siis peab arvestama, et uus esimees ei saa kohe 20 000 häält riigikogu ning 40 000 häält kohalikel valimistel.»
Politoloog Tõnis Saarts leidis, et Keskerakonnal õnnestus lauskatastroof ära hoida.
«Kujutlegem, mis oleks juhtunud siis, kui Keskerakond oleks IRLi järel jäänud kolmandale positsioonile või jäänud alla isegi sotsidele?» pakkus ta.
Saartsi sõnul pole keskpartei viimasel kümnel aastal nii kehvas seisus riigikogu valimistele läinud: nende meediakuvand oli halb, rahaline seis kasin ning protestisõnumid ei jäänud avalikkuses kõlama.
«Kui Keskerakonna positsioon muutub ja võimalikud partnerid hakkavad neid enam respekteerima, pole välistatud, et nad on taas kord lühiajaliselt esindatud 2015. aasta valimistele vastu minevas nn jõulurahuvalitsuses,» leidis ta.
Keskerakond 2007 ja 2011
Lasnamäe, Kesklinn, Pirita 24 913 (1.) 28 445 (1.)
Mustamäe, Nõmme 12 092 (2.) 12 800 (2.)
Põhja-Tallinn, Haabersti, Kristiine 15 949 (1.) 17 022 (1.)
Harju- ja Raplamaa 12 897 (3.) 11 199 (4.)
Ida-Virumaa 19 520 (1.) 20 357 (1.)
Lääne-Virumaa 7222 (1.) 4717 (4.)
Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa 6948 (2.) 5160 (4.)
Jõgeva- ja Tartumaa 8595 (3.) 6168 (4.)
Järva- ja Viljandimaa 9078 (2.) 5481 (4.)
Võru-, Valga- ja Põlvamaa 10 310 (2.) 8576 (4.)
Pärnumaa 8823 (2.) 7019 (3.)
Tartu linn 7171 (3.) 7105 (4.)
Kokku 143 518 134 049
(29 mandaati) (26 mandaati)
* Hääli valimisringkonnas, sulgudes koht nimekirjade võrdluses