Reformierakonna peasekretär Kristen Michal peab realistlikuks, et Eesti saab uue valitsuse kuskil aprilli alguseks. Umbes kuuajaseks viivituseks annavad alust ühtlasi varasem praktika ning oletused poliitringkondades.
Eesti saab uue valitsuse alles kuu aja pärast
7. märts 2011, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud inimesed ei arvanud, et valitsus püsib neli aastat. Nüüd antakse aru, et järgmine valitsus tehakse jälle neljaks aastaks, mis tähendab, et koalitsiooniläbirääkimine tuleb üsna põhjalik,» rääkis Michal Postimees.ee’le.
«Parem on rääkida sellises tempos, et kõik asjad saavad kirja, kui et minnakse üle jala ja pärast hakatakse avastama.»
Ta pidas kuuajast perspektiivi igati realistlikuks, viidates sellele, et koalitsiooniläbirääkimised eeldavad mahukat tööd tekstidega, mitmeid kooskõlastusi erakondade siseselt ning lõpuks arutelusid selle üle, kes millise ametikoha saab.
«Igal juhul tehakse põhjalikku tööd. Tempot hoiame, aga ei kiirusta.»
Michali sõnul näeb Reformierakond, et koalitsioonilepingu aluseks võetakse nende valimisprogramm, mida siis vaikselt edasi arendatakse. «Eks need punased jooned tulevad juba läbirääkimiste käigus.»
Tehti ära ka 18 päevaga
Eelmistel valimistel ehk 2007. aastal kulus valitsuse ametisse astumiseni 32 päeva, 2003. aastal aga 39 päeva. Kõige rutem saadi valitsusega hakkama 1999. aastal, kui selleks kulus vaid 18 päeva. 1995. aastal seevastu jäi riigikogu valimiste ja valitsuse ametisse astumise vahele 43 päeva.
Nii pika viivituse tingivad lisaks suhteliselt raskesti ennustatava pikkusega koalitsiooniläbirääkimistele ka mitmed protseduurilised asjaolud.
Näiteks peab valimiskomisjon ootama seekord riigikogu liikmete registreerimisega vähemalt kolmapäevani, et inimestel oleks aega valimistega seoses kaebusi esitada.
See registreerimine võib aga edasi lükkuda, kui kaebustega seotud otsuste langetamine nõuab lisaaega. Nii ka tavaliselt on läinud.
Valitsus astub tagasi
Kui valimiskomisjon on lõpuks tulemused välja kuulutanud, koguneb riigikogu uus koosseis kümne päeva jooksul esimesele istungile. Uue riigikogu koosseisu esimesel istungil astub tagasi praegune valitsus, jätkates siiski tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud.
Alles seejärel saab president määrata peaministrikandidaadi, kusjuures selle otsuse tegemiseks on presidendil aega kaks nädalat.
Seejärel on peaministrikandidaadil aega omakorda kaks nädalat, et valitsus kokku panna ning teha riigikogule ettekanne «tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta». Pärast ettekannet hääletab riigikogu, kas annab peaministrikandidaadile volitused valitsus moodustada või mitte.
Kui volitused käes, on peaministrikandidaadil aega seitse päeva, et valitsuse koosseis kokku panna ja see presidendile esitada. Riigipea nimetab valitsuse ametisse kolme päeva jooksul.
Seejärel annab valitsus riigikogu ees ametivande ning kohe seejärel vabastab president senise valitsuse ametist.
Nii et kui oletada, et kaebustega saadakse hakkama miinimumajaga ning muudes osades kasutatakse ära maksimum, võib riigikogu valimise päevast valitsuse ametisse asumiseni kuluda 51 päeva.
Nobe Ilves
Praktika on aga olnud pigem selline, et rohkem nõuavad aega valimistulemustega seotud kaebused ning ülejäänud läheb üsna ruttu.
Näiteks 2007. aastal valiti riigikogu 4. märtsil, misjärel kulus hulk aega kaebuste arutamisele ning valitsus astus tagasi 2. aprillil. Juba päev hiljem tegi president Toomas Hendrik Ilves Andrus Ansipile ettepaneku uus valitsus moodustada.
4. aprillil hääletas Ansipi kandidatuuri riigikogu ning samal päeva nimetas president valitsuse ametisse. Värske valitsus andis ametivande päev hiljem.
Reformierakonna juhatus koguneb homme kell 11, et sõnastada täpsemad võimukõneluste positsioonid ning moodustada läbirääkimiste meeskond.