Kunnas valimistulemustest: Eesti jätkab negatiivsel kursil

Riigikogu valimistel üksikkandidaatidest parima tulemuse saavutanud Leo Kunnas tõdes, et antud valimistingimustes oli raske paremat saavutada. Üldisi valimistulemusi kommenteerides leidis ta, et Eesti jätkab negatiivsel kursil.

«Vahepealne etapp – mil ka politoloogid ja sõltumatud eksperdid sisendasid valijale, et üksikkandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi, mis on vale ja mille ka valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ümber lükkas – siiski mõjus,» arvas Kunnas. Samuti pidas ta oluliseks, et tal polnud kasutada samu ressursse, mis erakondadel.

«Selles mõttes oli tulemus väga hea, arvestades ressursse, mis olid mul ja teistel üksikkandidaatidel – need ei ole erakondadega võrreldavad. Minu poolt oli see kampaania aus, tegin parima, mis sain. Kindlasti tahan väga tänada kõiki oma toetajaid,» sõnas Kunnas.

Tema hinnangul peaks üksikkandidaatidel olema ringkondlik süsteem: «Selle valimistulemuse põhjal ma ei kahtle, et kui kogu riik oleks üks ringkond ja üksikkandidaati saaks valida kogu riigis, oleksin mina ja koos minuga vähemalt 5 üksikkandidaati oleks saanud isikumandaadi täis,» lausus Kunnas, kes kogus valimistel 3269 häält.

«Aga ringkond on elanike arvult suhteliselt väike, seetõttu oli valimissüsteemi tõttu seda praegu raske saavutada.»

ERR Uudistele ütles Kunnas, et ühegi erakonnaga ta praegu liituda ei kavatse. Ta lisas, et juhul kui Eestis luuakse mõni uus partei, siis sellega liitumine ei ole välistatud.

Jätkame negatiivsel kursil

Üldisi tulemusi Postimees.ee'le kommenteerides pidas Kunnas kõigepealt vajalikuks defineerida konkreetsed kriteeriumid, mille järgi tema hinnangul saab objektiivselt hinnata Eesti riigi ja ühiskonna edu või ebaedu. «Ma ise mõtlesin, et neid kriteeriume võiks olla viis. Esimene oleks see, et summaarne sündivuskordaja peaks ületama taseme 2,1 – siis saavutaks me ühiskonna, mis suudab end ise taastoota. Sellest oleme praegu kaugel,» tõdes Kunnas.

Teiseks kriteeriumiks pakkus ta inimarengus maailma esimese kümnendiku hulka jõudmise. Kolmandaks selle, et vaeste-rikaste vahe ei tohiks olla enam kui kolmekordne, kuid praegu on see meil umbes viis korda. «Vahed praegu pigem suurenevad. Küsimus on, kuhu me edasi liigume – kas jõuame Skandinaavia tasemele, kus on kolmekordsed vahed või Läti taseme, kus seitsmekordsed?» arutas Kunnas.

Neljas kriteerium oleks tööpuudus, mille peaks kõikide meetmetega suruma viie protsendi sisse ning viimaseks näitajaks pidas ta rändesaldo viimist tuhande inimesega plussi. «Ma ei ole massilise sisserände pooldaja, aga tahaks, et häid spetsialiste ja nutikaid inimesi siia riiki tuleks.»

«Kui nende näitajate kohaselt valimistulemusi analüüsida, siis ma ei näe midagi positiivset, me läheme nendest kriteeriumidest hoopis kaugemale. Nii, nagu oleme 20 aastat pärast taasiseseisvumist liikunud – et elanikkond väheneb ja varanduslik ebavõrdsus suureneb, sellist negatiivset kurssi jätkame ilmselt ka järgmisel neljal aastal,» tõdes Kunnas.