Noppeid «Valimisstuudio» tulisest debatist

Tänaõhtuses «Valimisstuudios» kohtunud erakondade esinumbrite debatis võeti arutlusele väga lai teemadering.

Kas hea tõusja või ränk kukkuja?

Andrus Ansip (Reformierakond) rõhutas, et tööpuudust aitab leevendada majanduskeskkonna arendamine. «Selleks, et investeeringud, mis tekitavad töökohti, riiki tuleks, peab riigi rahandus korras olema. Maksukoormust tuleb alandada, madalamad maksud loovad riiki töökohti,» rääkis ta. Ansip rõhutas, et Eesti majanduskasv on olnud kiire ja riigil on hästi läinud.

Keskerakonna juht Edgar Savisaar vaidles peaministrile vastu: «Ma ei ole nõus selle hurraa-hüüdmisega, et meil on kiire majanduskasv. Kui me nüüd oleme natuke hakanud ülespoole tagasi ronima, siis see veel ei tähenda midagi. Me oleme hea tõusja, aga me olime ka rängim kukkuja,» rõhutas Savisaar.

Rahvuslik kapital ja Vene turg

Vello Leito Eesti Iseseisvusparteist tõstis majandusest rääkides esile kapitali päritolu teema, väites, et kohalikul kapitalil on praegu Eestis liiga väike roll. «Rahvuslik kapital peab esile tõusma ja tuleb piirata väliskapitali märatsemist Eestis. Kui väliskapital määrab kõik, on tulemuseks klaashelmed ja indiaanlaste saatus eestlusele,» hoiatas ta.

Andrus Blok Eestimaa Rahvaliidust käis välja idee, et Eesti põllumajandustoodangut tuleks senisest rohkem eksportida Venemaa turule ning riik peaks ekspordi arendamises aktiivsemalt kaasa lööma. «Eksporditurgude leidmise võiks panna välisministeeriumi kohustuste hulka,» ütles ta.

Klenski: Ansipi teine ametiaeg tooks uue pronksiöö

Dimitri Klenski (Vene Erakond Eestis) rõhutas Eesti vene kogukonna soovi oma kultuuriline identiteet säilitada. «Meie jaoks on eksistentsi küsimus vene kogukonna, venesuse säilitamine Eestis,» ütles ta. Klenski arvates diskrimineeritakse Eestis venelasi, kuna neil on piiratud juurdepääs haridusele ja raske tööd leida.

«Kui me tekitame ise vastuolusid etnilisel pinnal, siis me ise hakkame korraldama järgmist pronksiööd,» hoiatas poliitik ja lisas, et kui Andrus Ansip taas peaministriks saab, võime juba uut pronksiööd ootama hakata. Vene koolide eesti keelele üleviimist nimetas ta häbematuseks ja käis välja ka mõtte, et kõik 1991. aastal Eestis elanud inimesed ja nende järeltulijad peaksid saama kodakondsuse.

Õppelaenude hüvitamise küsimus: IRL versus Keskerakond

Mart Laar (Isamaa ja Res Publica Liit) rõhutas hariduse tähtsust majanduse arengus. «Saaksime oluliselt tööpuudust vähendada, kui me oma haridussüsteemi ümber korraldaksime ja kaasajastaksime,» ütles ta. IRL näeb lahendust kõigile tasuta kõrghariduse pakkumises, rääkis Laar. Praegust süsteemi, kus osad tudengid oma õpingute eest maksavad, nimetas ta kummaliseks.

Edgar Savisaar heitis aga Laarile ette õppelaenude tagasimaksmise lõpetamist. «Õppelaenude kustutamine tuleb uuesti käima panna, see, et te tagantjärgi selle tühistasite, ei kõlba mitte kuskile,» ütles Savisaar ja lisas, et Keskerakond pooldab õppelaenude hüvitamise jätkamist. Laar vastas, et otsus tehti kriisiaja oludes ja loodetavasti saab selle tulevikus ümber vaadata.

Mikser: võtmeküsimus on tööjõu harimine

Haridusteema tõusis esile ka sotse esindanud Mikseri jutus, kes rõhutas tööjõu kvalifikatsiooni tõstmise olulisust. «Eesti põhiküsimus on, kuidas teha hüpe odava tööjõu maast targa tööjõu maaks. Me ei saa oma hinna ja kvaliteedi suhet parandada selle läbi, et teeme oma töö veel odavamaks, järelikult peame tegema teist. Nii tööandjad ise kui riik peavad sinna panustama,» rääkis ta.

Aleksei Lotman Eestimaa Rohelistest «Eesti majandus tuleb suunata säästvale arenguteele seniselt saastavalt arenguteelt. Mis maksudesse puutub, siis oma osa on kindlasti ökoloogilisel maksureformil ehk siis tööjõumaksude vähendamisel, aga ka saastamise senisest tõhusamal maksustamisel. Eesti ei peaks olema odava saastamise riik.»

Kristlikud demokraadid otsiksid uue haigekassa teenuse pakkuja

Kristlike demokraatide esindaja Peeter Võsu tõstatas uuendusliku idee otsida haigekassa- ja sotsiaalteenuste osutajaid edaspidi vähempakkumiste kaudu, kuna maksude pidev tõstmine pole lahendus. «Võib-olla peaks siin tegema nagu ettevõtluses tehakse, et teha vähempakkumine, kui praegune haigekassa või sotsiaalsüsteem ei saa hakkama,» pakkus ta.

Sotsiaalküsimustest rõhutas Võsu ka oma erakonna samasooliste kooselu vastast hoiakut. «Kui hakatakse pereks nimetama igasuguseid kooslusi, on varsti Eestimaal olukord veel hullem, kui ta praegu on, sest pere on ikkagi mitte ainult kahe inimese kooselu, vaid ühiskonna rakuke,» rääkis ta.

Immigratsiooni esinumbrid ei soosi

Immigratsiooni teemast rääkides ütles Edgar Savisaar, et mõelda tuleks hoopis välismaale läinud Eesti inimeste kojutoomisele. Andrus Ansip aga väitis, et Eestil pole odava tööjõu sissetoomise järele mingit vajadust.

Peeter Võsu leidis, et Eestisse ei tohi mingil juhul suuremat migratsiooni lubada, sest probleem võib üle pea kasvada ja integratsiooniga on praegugi probleem.

Ka Mart Laar oli immigratsiooni suhtes eitaval seisukohal: «Ma arvan, et Euroopa kogemus on meile praeguseks hetkeks näidanud, et see pole mitte ainult mõttetu, vaid see on ka lausa ohtlik,» leidis ta ja lisas, et tööjõuprobleemide lahenduseks oleks hoopis iibe tõstmine. Roheliste esindaja Aleksei Lotman nägi aga lahendust kutsehariduse ja elukestva õppe arendamises.

Rahvaliitlane Andrus Blok leidis, et kuna Eesti lähiajal Euroopa rikkaimate riikide hulka ei jõua, pole meil põhjust ka eeldada, et siia palju immigrante tulla sooviks.

Dimitri Klenski Vene Erakonnast ütles, et kõigepealt tuleks lahendada siinse vene kogukonnaga seotud probleemid. «Mis me räägime migratsioonist, kui meil on venelased, kellel on kolmandiku võrra väiksem palk kui eestlastel, karjäärivõimalusi kaks korda vähem, kui nad ka valdavad perfektset eesti keelt. Millest me räägime, meil on oma reserv olemas - kohalik vene elanikkond on tohutu reserv,» toonitas ta.

Loe SIIT, milline oli sama debatt eelmiste riigikogu valimiste eel!