Üksikkandidaadi Martin Helme (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) hinnangul tulevad välismaale läinud inimesed tagasi, kui lahkunud tunnevad, et Eestis on väärikas elada. Helme sõnul on Eestis inimkapitaliga halvasti ringi käidud.
Martin Helme: Eestisse naastakse, kui siin on väärikas elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Arvan, et saadik peab olema võimeline tegelema väga laia teemade ringiga, suutma tekkinud probleemid vajadusel endale selgeks teha ega peaks häbenema küsida soovitusi spetsialistidelt ja ekspertidelt.
Ometi peab kindlasti seadma ka prioriteete. Kindlasti on üheks tähtsamaks teemaks valimissüsteemi muutmine, presidendi otsevalitavaks tegemine, riigikogu valimistel häälte ülekandmismehhanismi kaotamine, rahvaalgatuse õiguse loomine rahvahääletusteks jne.
Üldisemas plaanis pean enda ülesandeks võidelda ka edaspidi eesti rahvuslike huvide eest, paljastada korruptsiooni, näidata Euroopa Liidu kahjulikke aspekte laiemale avalikkusele.
Parimaks viisiks oma eesmärkide edendamisel pean eelkõige avalikkusele toetumist.
Parteid tuleb panna valiku ette: nad kas annavad oma hääle riigikogus ettepanekutele, mis omavad avalikkuse toetust, kuid mis ei meeldi tagatubadele või nad annavad oma hääled ära järgmistel valimistel kandidaatidele, kes ajavad õiget asja.
Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Kahetiselt. Mind pole siiani veendud, et see on lõpuni turvaline ja võltsimisvaba. Samas on tehnoloogia areng meid selleni viinud ning inimeste mugavus on ka kahtlemata argument.
Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Töökohti loovad ettevõtted. Mitte riik või omavalitsused. Riigi asi on kaitsta eesti ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest rahvusvaheliste suurfirmade poolt, luua seadusandlik raamistik, mis parandab ettevõtluse krediteerimist kohalike laenuühistute või riikliku kommertspanga poolt.
Vajadusel suurendada riiklike käendusi ettevõtluslaenudele. Toetada senisest tõhusamalt eksporti.
Kui Eesti riik võtaks tõsiselt käsile oma tuumajaama loomise, siis sellega üksi tuleks tuhandeid töökohti, kõikvõimalike abitööstuste kaudu lisaks veel tuhandeid töökohti, lisaks veel tohutu suur hulk töökohti teadus- ja arendusvaldkonnas, mis valmistaks ette just sedasorti tööjõudu, kellest me unistame - kõrgharitud erialaspetsialiste.
Välismaalt koju tulevad eestlased siis, kui nad tunnevad, et Eestis on väärikas elada.
Aineline heaolu on ka muidugi argument, aga see, mis hoiab inimesi nende kodumaal on kultuuriline keskkond, kuuluvustunne millessegi, mis on sinust suurem ja sulle emotsionaalselt lähedane ja kallis.
Eesti riik on hämmastavalt halvasti ringi käinud oma inimkapitaliga ning teinud kõik, et inimesed tunneks end siin vääritute ja väärtusetutena.
Asi on väga suures osas selles üleolevas, põlglikus, kõrgis, omakasupüüdlikus suhtumises, mida praegune poliitiline koorekihti igapäevaselt demonstreerib. Kui see muutub, väheneb lahkuda soovijate hulk ja tulevad paljud ka tagasi.
Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Küsimuse püstituse st jääb mulje, nagu sobiks riigikogusse kandideerima vaid seal juba töötavad inimesed. Sel juhul pole valimisi ju vajagi?
Seadusloome pole eelkõige mitte juriidiline vaid poliitiline protsess. Iga seadus eeldab selget arusaama, mida seadusega taotletakse ja kuidas seda saavutatakse. Kui see on paigas, siis ülejäänu võivad ära teha ministeeriumites istuvad juristid.
Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida kõike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Tavaline kahe tööl käiva täiskasvanuga perekond peaks olema see kiht ühiskonnast, mida me nimetame keskklassiks ja mis tuleb toime mitte ainult endaga, vaid kelle õlgadele pannakse ka kõik koormised, millest elatuvad kõik ülejäänud riigi abile lootvad inimesed.
Ehk selle pärast, et neid abivajajaid nii palju on ja koormised nii suured on, ei tulegi lõpuks enam ka keskklass omadega välja?
Üldiselt on nii, et Eesti lähikümnendite sotsiaalpoliitika peab olema selgelt pronatalistlik ehk rõhku tuleb panna toetustele ja meetmetele, mis tõstavad eestlaste iivet.
Kui sellega hakkama ei saada, siis on kõik muu mõttetu - kahe põlvkonna pärast lihtsalt pole enam ka neid kahte tööl käivat keskealist, kes kõiki koormisi kannaks. Endale tuleb ka aru anda sellest, et ükski kandidaat, olgu ta üksik või parteilane, et too «otsest tulemust», ühiskondlikud protsessid on lihtsalt pikema vinnaga.
Aga mida kiiremini me oma ühiskondlikku kurssi korrigeerime, seda kiiremini ja kergemini jõuame soovitud tulemusteni.
Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseis u?
Mitte midagi ei saa, mul on päris elu ka väljaspool poliitikat, elan seda tänulikult edasi.